Birgitti elu Ameerikas : Halloween ja muud

See nädal on nii kiire olnud, et üritan nüüd väikse kokkuvõtte teha.

Teisipäeval lõikasime kõrvitsat, mis oli raskem, kui ma oodata oskasin. Kuju lõikamiseks oli üks väike ebakvaliteetne "saag", mille ma suutsin esimese minutiga kõveraks teha. Õnneks päris ära ei murdunud ja sain pildi välja lõigata. Lõikasin kogemata need kohad ka, mida ei pidanud, aga kummitus pole endiselt välja kukkunud.

Kolmapäeval käisime Emily, Marianna ja Carlosega kinos The Counselor’i vaatamas. Ma tõesti ei kujuta ette, mida usas ilma autota peale hakata. Mitte kuskile ei saa minna ja jalgsi käimine on liiga ohtlik. Film oli muidu väga segane. Poole filmi pealt küsis Carlos, kas me Mariannaga saame midagi aru? Vastasime automaatselt "EI". Kohati räägiti veel Hispaania keeles ja tõlget alla ei pandud. Emily pärast seletas meile, mis filmi point oli.

Neljapäeva ehk eile oli Halloween! Enamus tõenäoliselt teavad, et Usas on Halloween väga suur sündmus. Enam-vähem iga maja on ära kaunistatud. Oranžid küünlad, kõrvitsad, zombied, pealuud jne. Mõned kulutavad Halloweeni dekoratsioonidele tuhandeid dollareid (ilma liialdamata).

Koolis kandisid mitmed õpilased ja õpetajad kostüüme. Tundides jagati komme, esimeses tunnis oli meil isegi Halloween Party. Kõik, kelle sünnipäev ei ole august-november, pidid midagi kaasa tooma. Osad unustasid ära ja õpetaja sai ülivihaseks! Ühele tüdrukule karjus: "Your attitude sucks!" ja sellele järgnes veel palju muud. Teistes tundides jagati meile komme ja suurt midagi ei tehtud. Füüsikas kirjutas üks mulle luuletuse ja kinkis Halloweeni puhul küpsiseid. :D

Peale tunde tulid Marianna, Carlos ja Anna minu juurde, et hiljem koos Trick or Treatima minna. Anna valmistas meile Poola rahvussööki, Pierogisid. Need on nagu pelmeenid, aga sisse panime hakkliha asemel juustu. :D

Trick or Treatimine on USAs (vähemalt Brightonis) kella kuuest kaheksani. Täiskasvanud istusid maja ees, ukse peal või garaažis. Päris mitmed olid grillid välja toonud ja valmistasid endale samal ajal õhtusööki. Trick or Treatimas käivad enamasti ainult väikesed lapsed, suuri võidakse imelikult vaadata. Aga me oleme vahetusõpilased ja kui Kostüümide kohapealt olid enamus ennast zombideks, nõidadeks või vampiirideks riietanud. Anna oli mime, Carlos lonkis oma karkudega (ilma kostüümita, väidetavalt oli ta lihtsalt Hispaanlane), Marianna oli nõid ja ma olin õun. Enda kostüümi tegin ma ise, või no ostsin poest apelsiini kostüümi, värvisin spreiga punaseks, klammerdasin paberist lehed külge ja panin mingi torbiku pähe. Sain isegi mõned komplimendid selle kohta ja mitmed pidasid mind tomatiks või kõrvitsaks..

Kogu õhtu oli väga lõbus! Carlosest oli kahju, ta pidi karkudega mööda libedaid teid käima ja vihma ka sadas. Pakkusime talle küll, et veame teda käruga, aga ta polnud nõus.

Meie eesmärgiks oli Joshi majani kõndida. Eksisime natuke ära, aga kohale me jõudsime. Carlos sai seal natuke puhata ja süüa. Edasi tuli Josh ka meiega ning saime pärast autoga koju. Komme on mul nüüd vähemalt kaheks kuuks ja vaatamata vihmale, oli väga tore! Carlosele suur respekt. Tal olid pärast käed kõik villis ja ta ei vinunud mitte ühtegi korda.

Täna oli koolis Senior Skip Day ehk enamik senioreid ei tulnud kooli. Igal pool tundus kohe palju tühjem ja tundides oli pool klassi puudu. Selle tõttu suurt midagi ei teinud, Music Humanitys tantsisime, kooris vaatasime filmi ja sõime küpsiseid jne.
Õhtul võttis Josh mu peale ja läksime viimasele Cross Country Team Paryle. Toimus ühe poisi majas, kõik söögid olid tema ja ta pere poolt. Üle kümne pitsa, hunnikute viisi küpsiseid ja komme. Inimesi tuli vähem kui ma ootasin. Mina, Marianna ja Danielle olime alguses ainsad tüdrukud, Natalie astus ka hiljem läbi. Tegevust jätkus ja naerda sai palju ehk korda läinud üritus.