Täpsem info pere ja muu kohta

Mu peres on ema, isa, kaks õde ja kaks koera. Eelnevalt kirjutasin ühest õest, kuid YFU eksis. Mul on õed- Emily (21) ja Madeline (24).  Hostõdedest ma väga palju ei tea, kuid kumbki ei ela kodus. Madeline õpib ülikoolis, kuid vaheaegadel pidi kodus olema. Iseloomult olevat ta hästi emotsionaalne ja jutukas. Lisaks mängib ta USA jalkat, mida ma tahaks ka proovida.  Emily pidavat olema kinnisem ja mitte nii jutukas. Aga põhiline on siiski fakt, et ta lemmikbänd on The Lumineers (!!!) :D.

Hostema tegeleb noortele ürituste korraldamisega. Talle meeldib lugeda, kokata, looduses ja kontsertidel käia. Mulle meeldib, et ta armastab oma tööd ja ei tee midagi raha pärast. Raamatute osas on meil ka sarnane maitse- Paulo Coelho.

Hostisa on ülitore! :D Tal on selline mõnus huumor, sarkasm jne. Olen arusaanud, et seoses tööga tuleb tal tihti reisida. Ja juba facebooki profiili järgi võib oletada, kui väga ta oma koeri armastab. Tema ainus reegel oligi, et mulle meeldiks ta koerad :D. Veel tean, et tema lemmik bänd on The Beatlesid ja ta on Tehnoloogia firmas direktor (kui ma ei eksi).

Nagu enamus USA'kaid, on ka mu hostpere kristlased. Neil on oma kirik, kus nad kord nädalas käivad. Lisaks kõigele muule, tegelevad nad ka vabatahtliku tööga. Sellega seoses on nad palju reisinud, isegi Haitil käisid peale maavärinat inimesi aitamas. Kõige armsam on see, et mu hostisal on ühe programmiga seoses 16-aastane sõber, kelle vanemad on surnud ja nüüd ta aitab teda jne. Lihtsalt imelised inimesed.

Kodukohaks on Brighton, mis asub Michigani osariigis. See on väike linn, umbes 7000 elanikuga. Elama hakkan väikeses armsas majas, mul on oma tuba ja vannituba. Viimast tuleb mul hostõdedega jagada, kui nad koju peaksid sattuma. Kodu ümbruses pidavat palju noori elama, kellest enamusega mu hostema iga pühapäev kohtub.

Koolis hakkan käima Brighton High Schoolis, mis asub minu kodust umbes 2 km kaugusel. Kooli on suur, umbes 2000 õpilast ning seal on ainult 9-12 klass. Uskuge või mitte, aga mind pandi 12.klassi! :D Nimelt pannakse kõik Brightonis olevad vahetusõpilased lõpuklassi, et nad saaksid kogeda lõputseremooniat ning osaleda kõikides kooliüritustes. Ülisuper minuarust! Nii peaks igal pool olema. 

***

Kahjuks ei saa ma USAsse jõudes kohe oma pere juurde minna. Hostvanemad on kusagil ära, seega pean elama 10 päeva YFU vabatahtliku juures. Aga eks see ole kogemus omaette, seega pole hullu :D. 

Kuna paljud on küsinud, mis tunded mind hetkel valdavad, otsustasin sellest ka lühidalt kirjutada. Kõlab uskumatult, aga ma absoluutselt ei karda (tean, ise ka ei usu seda). Ainuke asi mida ma ei taha, on lahkumine. Ma tahan minna, aga sõprade/perega hüvasti jätmine on meeletult raske. Olen juba esimesed pisarad ka ära valanud, kui minu kaks kõige armsamat korraldasid mulle imearmsa üllatuse. See jääb mulle veel kauaks meelde. Aitäh teile (veel kord) Marie ja Kärol! :'(



hostvanemad

Emily ja Milli (sugulane)

Madeline ja Milli

Koerad :D

***

Selline üllatus :D

MULLE ON PERE !

Nüüd kui ma olen veidi rahunenud, suudan midagi enam-vähem normaalset siia kirjutada.

Täna, 8.08.2013 (mu vanaema sünnipäev), on reaalselt mu elu kõige ilusam päev! Hommikul nägin YFU vastamata kõnet, mille üle ma ei imestanud, nad pidid mulle juba eile helistama. Helistasin siis tagasi ja kui kuulsin sõnu: "Lõpuks ometi on meil sulle väga häid uudiseid.. "  hakkas mul süda aina kiiremini taguma. Ja kui kuulsin sõnu: "sulle on pere"  hakkasin ma lihtsalt nutma :D. Jooksin kohe empsile ütlema ja hakkasime koos läbisegi nutma ja naerma. :D  
See on lihtsalt kirjeldamatult hea tunne!!! Ma olen pere oodanud märtsist saadik, mul on minekuni alla kahe nädala aega ja ma olin niiii kindel, et ma lähengi asendus perre! Kõik üritasid mind rahustada, et küll sa saad teada jne, aga ega see väga ei aita :D. Kuid tänu pikale ootamisele, austan ma seda peret tõsiselt palju. Ma olen neile nii tänulik, et nad valisid sadade VÕP-ide seast JUST minu! Ma annan endast kõik, et nad peale mind tahaks veel palju-palju vahetusõpilasi võtta.

Ühesõnaga, pere asub Michiganis, Brightonis. Mul on ema Suzanne, isa David ja õde Madeline. Õde on 21, seega ma kahtlen, et ta pere juures elab. Hostema on project manager, isa on director of Christia.
Koolis hakkan käima Brighton High Schoolis. Tundub suur kool olevat ja otse järve kaldal :D.

Hostperele saatsin ka kohe kirja, aga ma olin emotsionaalselt üsna sassis ning kiri tuli kohutav :D Umbes 4 lauset ja VÄGA palju ":D-smaile".
Kui pere mu kirjale vastab ning rohkem infot/pilte saan, annan teada! :D

Viisa ja täpsed lennuajad

Viisa tegemiseks tuli täita järjekordne mahukas fail, mis ajas mind üsna närvi. See oli väga pikk ja inglise keeles, küsimused olid ka üsna veidrad :D. Õnneks Saale aitas mind (ka VÕP USA-s).  Ega muidu polnudki midagi hullu, ainult ma suutsin kaks korda oma parooli ära kaotada, seega pidin KÕIKE otsast peale tegema. Aga ma ei süüdista midagi/kedagi peale ise enda :D. Aga lõpuks sain tehtud (vähemalt enda arust). Enne intervjuud pidi veel notari juures käima, 5x5 pildi tegema ja viisa ning SEVIS maksu ära maksma.

23.07 oli siis viisa vestluse aeg kinni pandud. Alguses pidin läbima ühe klaaskasti, kus mind üle kontrolliti (sama mis lennujaamades). Läks hästi ja lasti saatkonda. Ma ei saanud täpselt aru, mida see onuke mulle seal klaaskastis ütles, aga umbes et hoia paremale vahesse (??). Seisin seal natuke aega, ühtegi töötajat ega kedagi ei tulnud, seega otsustasin ootavate inimeste käest küsida. Alguses kõik reaalselt jõllitasid mind, nagu ma oleks mingi pooletoobine. Viimaks üks tore inimene ütles, et keegi peaks minuga varsti rääkima tulema. Tuligi. Küsis vajaminevaid pabereid ja ma andsin kõik on 10 paberit, kuna mul polud õrna aimugi milliseid ta täpselt tahab. Selgus kurb tõsiasi, et mu ankeet on lõpetamata (enda arust küll lõpetasin :D). Öeldi, et kui pooleteist tunni jooksul tagasi jõuan, pääsen veel täna intervjuule.

Tormasin/ sõitsin siis issi tööjuurde. Seal selgus, et ma polnud oma USA kooli nime sinna kirjutanud. Helistasin YFU-le,  kuna mul pole veel peregi teada (rääkimata koolist). Nad lubasid 5 minuti pärast tagasi helistada. Millegi pärast läks neil natuke kauem, aga nii-või-naa ma poleks enam jõudnud, kuna pilt oli ka puudu.

25.07 läksin teisele katsele. Klaaskasti inimesed tundsid mu juba ära ning ütlesid: "Noo, tulid teisele katsele jah? :D". Mu aeg oli nii vara, et saatkonnas ei olnud veel ühtegi töötajat. Istusin seal ja vaatasin CNN-i, kuni nad tulid. ÕNNEKS oli nüüd kõik korras ning sain intervjuule. Üks tore mees küsis paar küsimust (inglise keeles), andsin sõrmejäljed ning oligi korras. Paari päva pärast peaks viisa koju tulema. Uskumatu, et see on tehtud !! :D

Lennuinfo:

LH 885 21AUG  Tallinn-Frankfurt   6:05AM  7:40AM
LH 418 21AUG  Frankfurt-Washington   11:00PM  3:45PM

Tallinna lennujaamas peame juba kell 4 olema. Millegi pärast, oleks mul päeval palju raskem lahkuda, seega olen ajaga väga rahul. Nendele lendudele lisandub veel üks siselend, vastavalt elukohale.

Järgmises postituses loodangi perest kirjutada.. ja enne ära minekut plaanin teha ühe põhjaliku postituse sponsorlusest/sponsorite otsimisest.