31 august 2013

Hostema


Päeval käisime hostisaga shoppamas. Ta viis mu mitmesse erinevasse suurde poodi, proovisin kokku umbes 40 asja ja ostsin ainult kaks. Kui tagasi jõudsime, saabus üsna kohe hostema. See oli esimene kord kui ma teda nägin, äärmiselt tore inimene. :D Rääkisime natuke juttu ning siis läksime hostisaga kooli ning lasime hostemal natuke puhata. Koolis harjutasime lokkeri avamist ja käisime veel kord kõik klassid läbi, kus mul tunnid hakkavad olema. Lokkeri sain isegi ühe korra lahti (!), aga klasside leidmine läheb keerulisemaks. 
Õhtul läkime Mehhiko restorani sööma. Jätsime auto Brightoni linna ja kõndisime sinna jala üle promenaadi/silla (mis on USAs üsna ebatavaline). Restoranis oli mul hetkeks tunne, nagu me oleks hoopis Texases. Söök oli imehea ja väga suur, nagu alati. 
Magustoidu ostisme Dairy Queen’ist, mu hostvanemate lemmik jäätise koht. Nüüdsest ka minu lemmik. Ma olen õnnelik, et mul on terve aasta aega, seal on lihtsalt nii palju häid jäätiseid. Siis jalutasime läbi Brightoni auto juurde.
  
Kell 8 alles jõudsime koju ja mul oli Cross Country trenn tegemata (treener saatis meile ülesanded). Uskumatu kui mõnus on siin õhtul joosta! Nii kahju, et mul fotokat kaasas ei olnud, kuna ma pole mitte kunagi nii ilusat taevast näinud. Tume/hele roosa - oranži segu, mõned tumedamad pilved ümber ning nendes tumedates pilvede lõi välku. Eriti mõnusaks tegi olemise iPodist tulevad Milky Chance, The Lumineers ja Imagine Dragons.

Täna käisime Farmer Marketis, kohalikus juustu ning leiva poes. Õhtul lähme hostvanemate sõprade juurde Pool Partyle. Üritan sellest tagasi tulles kirjutada. 

PS! See koht on nagu miniloomaaed. Eile nägin jäneseid, minioravaid, jaanimardikaid, chipmunkse jne. 

PS2! Sain pildid suuremaks, kuid nüüd torkab nende halb kvaliteet välja. :D Andke siis tagasisidet, kas nii on parem või halvem. 








Neid oli igal pool

chipmunk








See on küll pigem kolmele inimesele kui ühele.








30 august 2013

First American Football game


Täna pidi mul Cross Country trenn olema, aga treener oli aja eelmine kord varasemaks tõstnud (mind ei olnud siis). Seega palus mul iseseisvalt jooksma minna. Kui ma uksest välja läksin, nägin järsku Reggiet (?!)! Ma ei tea kuidas ta seda tegi, igatahes pidin ma teda mööda küla taga ajama.. Õnneks sain kätte. Viisin ta tuppa ja jooksin siin samas majade vahel, kõik on nii ilusad ja hooldatud. Kui tagasi jõudsin, võttis Reggie mind hüpates vastu. Ilmselt oli ta õnnelik, et suutis välja pääseda. 

Õhtul oli Brightonis selle "hooaja" esimene mäng. Kuna tegemist oli uhiuue väljakuga, toimus selle auks väike festival. Läksime sinna kaks tundi enne mängu, natuke liiga vara, aga aeg läks ruttu. Seal olid igast batuudid, söögi putkad, lavad jne. Nägin ühte Cross Country tüdrukut ka (see sama, kes Brightoni festivalil oli), jälle märkas tema mind. Kahju, et ma ikka ta nime ei tea.  

Jalgpallurid hakkasid juba varakult soojendama, mäng ise hakkas 19.00. Soojenduse ajal  lasti "Rolling Stones’i", hostisa oli õnnelik (laulis kaasa). Kui soojendus oli läbi, ilmus välja hiiglaslik orkester. Ma ei kujuta ette kui palju vaeva nad iga päev näevad. Muusika saatel toodi Ameerika lipp, lipuhoidja kõrval kõndis püssiga mees (jah, lipp on siin väga püha asi). Loomulikult lauldi enne hümni ja siis algas mäng. Sellest oli võimatu aru saada, aga vähemalt hostisa üritas. Mõistsin et minust ei saa elu sees Ameerika jalgpalli mängijat. Ma isegi ei suuda ette kujutada, et ma tormaks kellegi poole ja üritaks teda maas lömastada.. Aga vaadata oli tore, mulle meeldib kuidas siin inimesed kaasa elavad. 

Kui esimene poolaeg lõppes, hakkasid cheerleaderid tantsima. Ma imetlen nende julgust selliseid hüppeid teha. Kui kõik etteasted olid lõppenud, ilumus välja helikopter, kust hakkas mini (ameerika) jalgpalle lendama. Kui suur osa väljakust neid täis oli, läks kopter ära ning lapsed jooksid korjama. Kas sellel mõni sügavam mõte ka oli, ma ei tea. Igal juhul plats sai kiiresti puhtaks ja algas teine poolaeg. Mäng kestis üsna kaua, läksime enne lõppu ära. Kui me ära tulime, olime 14 punktiga ees!  :D Eks homme kuuleb kuidas läks. 






Hot Dogi õhupall



Brighton Bulldogs 





Cheerleaders 


vastased


umbes veerand orkestrist





Orkester


Vasakul oleval mehel on õhupüss käes..


Mäng 






See helikopter

Mini jalgpallid







29 august 2013

Home sweet home


Täna oli viimane päev Maddy kolledžis [ :( ]. Hommikul käisime tundides, näod hakkasid juba vaikselt meelde jääma ja inimesed olid endiselt äärmiselt toredad. Üks turunduse õpetaja oli väga vaimustunud, et ma Maddyga igal pool kaasas käin ning tunnis vabatahtlikult olen. Ta jagas mulle isegi tunni materjali (see oli üllatavalt lihtne). 
Kella kolme ajal tuli hostisa mulle järgi ning läksime koju. Veider, kui väga ma nende kahe päevaga koeri igatsema hakkasin, eriti Reggiet. Nad suudavad inimesi nii kergesti õnnelikuks muuta. 

Õhtusöögiks otsustasime Itaalia restorani minna. Tegemist oli äärmiselt mõnusa kohaga, ukse peal võttis kohe teenindaja meid sappa ja juhatas lauda. Teenindaja oli noorem naine, kes sai peale mu esimest sõna (water - minu jaoks üks raskemaid sõnu) aru, et ma pole ameeriklane. Ta oli Eestist ülimalt vaimustunud ning uuris väga palju selle kohta. 
Restoranis oli minu jaoks veider, et kui tellid ühe pasta ja maksad 9 dollarit, on sul võimalus kõiki pastasid proovida, mis seal pakutakse. Ehk põhimõtteliselt sa võid terve päev seal selle 9 dollari eest süüa. Pluss enne pastat toodi lauda suur salat, et ootamine meeldivam oleks. :D 
Hiljem läksime koertega jalutama, ma armastan neid jalutuskäike. Me suudame hostisaga alati mõne põneva teema leida, mille üle võime lõputult arutleda. Kodus näitasin talle Eesti kokaraamatuid, kust ta valis endale söögid välja. Ta on Eestist üldse vaimustunud, koguaeg tahab keelt õppida. Täna ta õppis "head ööd" ütlema. :D 

Kui ma õhtul koertega hoovis olin, nägin esimest korda jaanimardikaid (thank you Brazil Karl :D)! Kahjuks ei olnud mul õigel ajal fotokat. 

PS! Hostema helistas ning rääkis, et meie naabruses elab veel kaks VÕP-i. Üks Hiinast, teine Koreast. Kui ta reedel tuleb, peaksin nendega millalgi kohtuma! :D 



Restoran


"Don't take a picture of me"






28 august 2013

Maddy Kolledž 2


Esimene tund hakkas kell 9, kus me õppisime kuidas Exceli tabelit kasutada. Õpetajaks oli üks tore habemik, kes terve tunni jõi Pepsit. Ma olen õnnelik, et seal leidus teisigi, kes läpakas istusid. Tõesti, umbes pool klassi istusid facebookis.. 
Teine tund oli Feminist art history. Maddy vihkab seda tundi ja tema õnnetuseks kestab see kaks tundi. Alguses olin ma sellest üsna vaimustunud, õpetaja oli äärmiselt tore ja rääkis vahetpidamata oma koertest. Aga kaks tundi on liig. Õnneks peale seda  algas lõuna, söökla oli nagu filmides (kirjeldamiseks parim väljend). Toidu valik oli meeletu: salatid, hamburgerid, pastad, pitsad, puuviljad, koogid jne jne.
Järgmise tunnini oli meil aega, seega läksime Maddy sõprade juurde. Ma teadisn, et tumedatel on enamasti kõva hääl, aga midagi sellist ma küll ei oodanud. Tõesti, ma ei jaksa isegi nii kõvasti karjuda, kui nemad rääkisid. Kuid nende naer on parim. :D 
Viimane tund oli samas klassis kus esimene, sama õpetajaga (kes ikka jõi oma Pepsit). Jäime hiljaks, seega saime kogu tähelepanu endale. Ma põgenesin klassi taha diivanile, kui ma nagunii ei tegele tunnisiseste asjadega. Kõik Maddy läheduses olevad inimesed uurisid, kes ma olen ja kui ta ütles: "She is my exchange student",  jõllitas terve klass mind nagu tulnukat. Õh mulle ei meeldi liigne tähelepanu. 

Õhtul näitas Maddy mulle nende raamatukogu. Reaalselt, Kadrioru loss on (enam-vähem) sama suur kui see seal. Ostsime sealt teed (jah seal oli kohvik) ja läksime ühele väikesele peole/istumisele. Maddy sõbrad on juba nagu vanad tuttavad, seega oli tore. 
Hiljem käisime veel ühel meetingul ning õhtust saime alles kell 10 ajal süüa. Läksime kolledži puhvetisse, inimesi oli üllatavalt palju. Kaks poissi tulid meiega rääkima ja ma kohtasin esimest ameeriklast, kes teadis kus Eesti asub. Ta teadis isegi pealinna! Nad kutsusid meid mingit palli mängima (ma ei saanud aru), aga kuna Maddyl oli vaja palju asju teha, jätsime see kord vahele. Liftide juures nägime Sami ka, juba kaugelt lehvitas meile. Üldse, ma vist jäängi imestama, kui toredad inimesed siin on (vähemalt esmamulje). :D Ja õhtu tipp sündmus: ma ostsin oma esimesed Reese Beanut Butter Cup'sid. 

Vabandust, kui osad pildid väga udused on. Ma lihtsalt üritan neid võimalikult ruttu teha, et liigset tähelepanu vältida. Ja kõik soovitused blogi parendamiseks on teretulnud. :)




esimene klass


Feminist Art History klass

:D 

üks väike-väike osa sööklast, mille jõudsin ruutu teha


Raamatukogu









27 august 2013

Maddy kolledž 1


Kella viieks viis hostisa mu Maddy kolledžisse, ise läks Cincinnatisse tööreisile. Koerad võttis ta ka loomulikult kaasa. Ma ei saa ikka aru, kuidas ta saab autoga sõita, kui koerad ta peal ronivad ja nägu lakuvad. :D 
Maddy kolledž asub Albionis, umbes 50km Birghtonist. Ühika ees pääses Reggie autost välja.. hostisa pidi teda päris pikalt mööda kolledži hoovi taga ajama. Kuidas saab nii väike koer NII kiire olla ?! :D 

Maddy oli ka selleks ajaks alla jõudnud, viisime mu asjad ta tuppa ning läksime suurde majja. Esimese kolledži päeva puhul korraldati seal õhtusöök. Kohtusin Maddy sõpradega, üks asiaat ning üle jäänud olid mustanahalised. Kui kõik olid kohal, pidime saalis ühe suure ringi moodustama ning tähtsamad isikud pidasid tervituskõne. Loomulikult (miks ma üldse lootsin) pidid kõik oma nime ja paar lauset ütlema. Hoidsin mikrofoni endast nii eemal kui suutsin ja ütlesin oma nime ning et olen vahetusõpilane Eestist. Kui kõik olid rääkinud, saime lõpuks süüa! Vahetusõpilane on ikka hea olla, kõik olid lahkelt valmis mind ette laskma. Jäin siiski Maddy juurde. Söök oli nagu USAkatel ikka: hamburgerid, Mac&Cheese, koogikesed, kana, kartulisalat (mitte nagu Eestis) ja isegi puuvilju oli. Istusime Maddy sõpradega ühes lauas. Kohutavalt raske on neist aru saada, Maddy hoiatas mind ka enne. Ta ei pidanud ise ka alati nende slängist aru saama. 
Aga õpetajad on ülimalt toredad, ma nimetaks neid pigem sõpradeks. Kui kooli kõrvalt aega üle jääb, pidid nad õpetajatega isegi pidudel käima. Kui ma üritasin salaja seal pakutavat sööki pildistada, karjus üks õpetaja üle saali, et ma ainult tervislikku sööki pildistaks (ja siis naeris pool tundi). :D 

Graafik on siin üsna tihe, seega läksime peale sööki ühele "kokkusaamisele" (ma ei tea kuidas seda nimetada, kuna tund see ei olnud), kus nad arutasid erinevaid asju.  Mul oli võimalus tuppa ka jääda, aga otsustasin võimalikult palju inglise keelses keskkonnas olla. Seal ruumis oli meeletult palav..vaatamata sellele, et kell oli juba 9 ja uksed pärani lahti.  Enamus tegid endale vihikuga tuult ega pööranud vestlusele erilist tähelepanu. 

Nüüd istume Maddy ja ühe Christianiga kolledži infolauas kella üheni (öösel). Just hetk tagasi käisime üleval korrusel süüa ostmas. Ootasime oma tellimust, Maddy rääkis telefoniga, seega läksin uurisin lettidel olevaid asju. Järsku tuli keegi Sam rääkima ja juba teine küsimus oli, kust ma pärit olen :D.. Aga teate kui hea tunne see on, kui sa suudad ennast normaalselt väljendada. Pärast rääkisin veel ühe tüdrukuga ja nad mõlemad said aru, millest ma räägin! Päev on korda läinud. :D





Tavaliselt suurem koer lakub ta nägu ja ronib seal ees ;D 






Hostisal viskas see üle. See on koerte turvavöö.


Ühikas

Sellised koolihooned










Jäi väga hägune, aga u selline oli me ring