East Coast Trip 2

Peale hommikusööki sõitsime veel viimast korda Capitol buildingu juurde, unustasime eile grupipildi teha. Õues sadas vihma, eilses soojast polnud midagi enam alles. Jooksime bussist välja, tegime pildi ning tormasime tagasi. Ülejäänud kolm ja pool tundi veetsime muuseumites. Enamustesse on tasuta sissepääs. Jõudsin kahte muuseumisse, peale teist jäime Kristeniga pingile rääkima, kuni lõpuks oli aeg bussi tagasi minna. Nende buss kogunes 30-minutit varem, seega avastasin, et olen täiesti üksinda (YFU reeglite järgi, saame suure jama kaela, kui keegi meid üksi avastab). Kõndisin ringi, kuni lõpuks mõned YFUkad leidsin, ma polnud ainuke, kes üksi oli jäänud. 

Edasi sõitsime suurde shopping malli. Nikke (Soome võp) leidis ühe eriti hea pasta kiirtoidu putka, kus sõime enne shoppingut korraliku lõuna. Poodidest ma isegi ei üritanud midagi leida, aitasime Annaga Nikkele riideid valida. Huvitav, et hiljem tulid poisid suurte kottidega tagasi ning tüdrukud ainult Starbucksiga. Ma oma "tee ilma teekotita" sain tasuta. Poodides saime kuni õhtusöögini käia. Midagi erilist süüa ei saanud, väike mini-bufee ja magustoiduks saime ainult ÜHE küpsise! Vahetusõpilased pole vist ainsad, kes meie  kaalu pärast muretsevad. 

Rohkem plaane polnud, kell hakkas juba kaheksa saama. Tagasi sõit oli väga cool. Bussis pandi muusika põhja ning 70% meist tantsisid ja kargasid ringi. Kahjuks vist keegi sellest videot ei saanud. :( Hotellis saime veel tunnikese all fuajees istuda, mängisime kaarte ning muusika pandi piisavalt kõvasti, et me sõimata saaks. Aga YFU vabatahtlikud on sel reisil väga toredad, keegi ei võta reegleid liiga tõsiselt ja õhkkond on vaba. 

Nii palju kui aru sain, lähme homme Philadelphiasse ning ööbime New Jerseys. Seega, viimane öö Washington D.C.'s.

East Coast Trip 1

Juba reedel läksin Anna juurde ning laupäeva hommikul sõitsime koos Ypsilantisse. Buss jäi jälle hiljaks. Kogu päeva veetsime bussis, sõitsime kokku üle kümmne tunni. Midagi hullu ei olnud, rääkisime võpidega juttu, tegime söögi peatuseid ja loodus ümber läks ka üha ilusamaks. Päeva kõige erilisemad hetked olid Anni ja Kristeni nägemine (vahetusõpilased Eestist). Kristen küll pole meiega samas bussis, kuid vähemalt kord päevas õnnestub näha. Rääkisime automaatselt inglise keeles, Eesti keeles rääkimine on hetkel tõsiselt ebamugav. Poleks elusees arvanud, et minuga midagi sellist juhtuks .. Aga eks Eestis läheb kõik jälle väga lihtsaks, kuna keel on endiselt meeles (kõva häälega rääkimine on probleem). Peaks vist rohkem skypemiseks aega leidma..

Hotelli jõudsime kümne ajal ning kõik olid piisavalt väsinud, et kohe tubadesse minna. Anna ja Mariannaga saime ühte tuppa ning lisaks üks Saksa-Vene vahetusõpilane. Ööbime Washington D.C-s.

Täna hommikul pidime kella 7:30nest all olema ning hommikusöögiks jäi pool tundi. Ega rohkemat ei saagi loota, kui lisaks meie bussile, on veel 2 bussitäit vahetusõpilasi samas hotellis. Washingtonis oleme kolm ööd, kui ma ei eksi ja päevad tulevad väga tihedad. Täna käisime Arlington National Cemeterys (Kennedy haud + erinevates sõdades võidelnud sõdurite hauad), vaatasime White House ja George Washingtoni auks ehitatud momumenti. Seal samas oli veel palju erinevate presidentide või Ameerika sõdurite auks ehitatud mälestusmärke. Meile anti jälle vabaaega, saime oma grupidega rahulikult ringi jalutada, pilte teha ning sooja ilma nautida. Kõik on nii ilus, puudele hakkavad lehed tulema, igal pool on puud täis kirsiõisi (Cherry Blossom) .. imeilus. Pargid on hooldatud, igal pool on kas jalgratturid, jooksjad või pesapallurid, kes keset parki mängivad. Päike võttis ka korralikult, paljud põlesid ikka korralikult ära - eriti Anna.

Tänane õhtusöök oli ilmselt kogu reisi parim  - Italian Dinner! Järgnevad päevad lähme rohkem Ameerika söögikohtadesse. Igale lauale toodi salat, erinevaid pastasid ning Itaalia kana (juustuga kaetud!). Meie lauale unustati kõik asjad koguaeg toomata. Hiljaks jäänud pasta toodi minut hiljem, kui kõik taldrikud ära korjati. Kelnerid jooksid edasi - tagasi, kas sisi tõid meile unustatud sööki või uusi taldrikuid - nuge/kahvleid. Oleksime isegi browniedest peaaegu ilma jäänud. :D Aga söök maitses suurepäraselt, nii et kedagi ei huvitanud. :D

Kogu päev käisid jutud, et peale õhtusööki ootab meid üllatus. Nad viisid meid ühe hoone katusele, kust saime kõiki päeval nähtud vaatamisväärsuseid pimedas näha. Eriti tore, et kõik bussid tulid samal ajal ning saime kõikidega lõpuks rääkida!

Kogu päev oli nii tore. Hakkab vaikselt kohale jõudma, kui palju sõpru mul ülemaailma tekkinud on. Seda kõike tänu YFU erinevatele tripidele ja loomulikult vahetusaastale.

Rohkem ma kirjutada ei jaksa ja pildid lisan hiljem! Võib-olla midagi saan juba homseks panna, kui aega rohkem peaks olema. :)


- Ma suutsin enda rahakotist ka ilma jääda. Esimesel päeval! See tõotab küll põnev  kogemus tulevat, kui mul sentigi taskus pole.

Kennedy haud

White House

My awesome roommates

Esimene Tennisevõistlus

Eile toimus lõpuks ometi meie esimene tennisevõistlus. Enamus meist polnud kunagi mänginud ning lume tõttu ei saanud harjutada ka. Esimesed proovilöögid tegime 30-minutit enne mängu. Treener proovis aru saada, kes kui palju oskab ning selle põhjal paarid moodustada. Jah, siin toimub mängimine paaride kaupa. Kõik saime kaks - kolm lööki lüüa enne kui vastastiim kohale jõudis. 

Treener pani meid järjekorda, millal keegi mängima läheb. Tervitasime vastasmeeskonda, rääkisime plaani üle ja alustasime. Ilmaga väga ei vedanud - tugev tuul ja külm. Kuulsin, et Hartlandis (lähedal asuv kool) jäeti mäng tuule tõttu hoopis ära. 

Oma järge ootasin kuskil 40-minutit, selle jooksul sain osade tiimikaaslastega paremini tuttavaks. Üllatusin positiivselt, väga lõbus oli. :D Panime kõik kotis olevad riided selga ning targemad olid isegi tekid võtnud. Mängima polnud enam küll tahtmist minna. Kõik soojad riided tuli maha jätta ja lühikese tenniseseelikuga mängima minna, kampsun lubati õnneks peale jätta. Nii möödusid minu vahetusaasta kõige raskemad 60-minutid.. :D Lõpetasime lillade kätega ning mantli nööpide kinnipanemiseks pidin abi küsima.  Õnneks saime paar tekki, et end üles soojendada. Koju saime alles kella 7-ajal minema hakata. Seda õnne tunnt, mida ma koju jõudes tundsin, ei anna kirjeldada! :D 

Järgmine võistlus on neljapäeval, sel korral võtan kõik talveriided kaasa. Aga kui see meeletu külm kõrvale jätta, siis naerda sai ja kõik möödus väga toredalt.  Lisaks ostis keegi lapsevanem meile müslipatoone ja muid snäkke. Söök teeb alati olukorra ilusamaks.

Täna saime esimest korda väljas trenni teha ja oli tunduvalt lõbusam, kui kooli koridoris veidraid harjutusi teha. Treener paisitis üsna tüdinud olevat trenni lõpuks, kuna enamus lõid kõik pallid taevasse või ei saanud pihta. Aga eks varsti muutub olukord paremaks, kui rohkem harjutada saab. :D

Laupäevast lähen YFU East Coast tripile ehk New Yorki, Washingtoni ja ilmselt korraks Philadelphiasse. :) Loodetavasti hotellis on normaalne wifi. :) 

Üks padjanäoga pilt ka