Eile sai mul 10% vahetusaastast läbi, seega kirjutan mõned tähelepanekud ja proovin kõige enim küsitud küsimustele vastata.
Kuidas inglise keel on?
Keel läheb paremaks, aga sõnadest jääb endiselt puudu. Iga päev õpin mõne uue sõna ning hääldamine on ka juba lihtsam. Paljud kirjutavad, et nad juba mõtlevad ka selles keeles, mida nende vahetusriigis räägitakse. Mina nende hulka ei kuulu, üldiselt mõtlen ikka Eesti keeles ja tõlgin peas inglise keelde. Paar korda on isegi juhtunud, et hakkan Eesti keels rääkima.
Kõige raskem on see, kui mind mõistetakse valesti või mina saan valesti aru. Näiteks arvab terve mu kokanduse klass, et ma pole mitte kunagi käsitsi nõusid pesnud ja et terve mu Eesti perekond elab USAs..
Kõige raskem on see, kui mind mõistetakse valesti või mina saan valesti aru. Näiteks arvab terve mu kokanduse klass, et ma pole mitte kunagi käsitsi nõusid pesnud ja et terve mu Eesti perekond elab USAs..
Hea uudis on see, et telekat vaadates saan ka juba rohkem aru ning suudan sõnu eristada. Inimesi üldiselt mõistan (:D), vastamisega on keerulisem (aga saan hakkama! :D).
Kuidas kool on?
Kool on ülitore. Inimesed on toredad. Õpetajad on toredad (nagu sõbrad).
Riietuse pärast väga ei muretseta, üldiselt käiakse tossude, dresside, pidžaamapükste ja lohvakate pusadega. Minult on küsitud, kas me Eestis käime alati nii "uhkelt" riides (ma käin enamasti teksade ja kampsuniga). Mida nad siis mõtleksid, kui mõni ülistiilne eestlane siia ära eksiks?
Tunnid on väga lihtsad. Ausalt, Eestis on meil inglise keele tunni harjutused raskemad, kui need siin. Enamus tunnikontrollides/ kontrolltöödes (nendel väga vahet ei tehta) võime vihikut ja märkmeid kasutada, kus küsimuste vastused on sõna-sõnalt kirjas. Vaatamata sellele, saavad päris mitmed miinimum punktid.
Peale inglise keele õpitakse enamasi Hispaania keelt. Ma ise seal tunnis pole käinud, aga väidetavalt õpitakse pool tunnist "R"- i ütlema (usakad ei saa R-i öelda) ja teise poole korratakse sõnu. Neil on kümne sõna õppimiseks antud vähemalt nädal aega.
Kokanduse tund on 57 minutit (nagu ülejäänud tunnid), erinevalt Eestist, kus meil oli 3 tundi. Teeme väga lihtsaid asju ja õpetaja teeb alati enne retsepti meile ette (üks päev õpetaja, järgmine päev meie jne). Õpilased söögi tegemisest suurt ei tea, enamus ei oska isegi muna praadida.
Kõik kes teevad sporti, on hullud! Nad on valmis ennast vigaseks treenima, peaasi, et koolile karikas võita. Iga päev tehakse raskeid, kahe tunniseid treeninguid. Oma elu jaoks väga aega ei jää. Ma ei taha mõelda, kui ma peaks iga päev, aastaringselt, niimoodi treenima. Respekt kõigile, kes sellist trenn teevad!
Cross Countryga olen lõpuks ära harjunud, 30 päeva ja inimene harjub kõigega. :D Cross Country on mulle igas mõttes nii palju kasuks tulnud ja trennikaaslased on kõik nii toetavad ja heatahtlikud.
Kahetsus/ koduigatsus?
Kõige populaarsem küsimus :D.
Aga ei, ma ei kahetse. Ma olen siin nii palju õppinud ja nii palju on õppida. See on reaalne elukool, mille peaks iga üks läbi tegema. Sa satud täiesti tundmatusse kohta, kus pole ühtegi sõpra, võõras keel, pead ennast (enam-vähem) ise majandama ega saa lihtsalt raisata ja vanematelt raha iga kell juurde küsida.
Tõsist koduigatsust pole tulnud. See on kindlasti tänu host perele ja tihedale ajagraafikule. Rohkem igatsen mõnda Eesti sööki. :D
Söök
Söök on siin väga hea ja ei ole ainult junk food. Me käime host perega tihti väljas söömas ning põhikohaks on Mehhiko restoranid (USAs ühed populaarsemad). Nüüdseks on Mehhiko söök minu lemmikuks saanud (kui keegi teab Eestis mõnda head Mehhiko restorani, võite soovitada!).
Kohukesi, kohupiima ja muud Eesti kraami väga ei leia. Poodides on kõike liiga palju ja liiga suurtes kogustes. Kasutatakse palju värvaineid, suhkrut, säilitusaineid jm. Piim säilib siin üle kuu aja, sai vähemalt 3 nädalat ja mõni poe võileib üle aasta.
Inimesed/ käitumine
Alati küsitakse esimese asjana: kuidas läheb? Vastus üldiselt kedagi ei huvita, see on nagunii alati sama (I’m fine/ good). Inimesed on väga avatud ja väga normaalne on võõrale inimesele oma koduseid probleeme kurta.
Üldiselt on väga oluline, et sul oleks võimalikult palju tuttavaid. Mida rohkem, seda paremini inimesed ennast tunnevad.
Mu ideed on otsas, kui midagi huvitab, andke teada! USA ja Eesti on kohati üsna sarnased ning enamasti kõik teavad usa kohta kõike, seega on suuri erinevusi raske välja tuua.
