Sponsorkirjad

18. märts saatsin esimesed 33 sponsorkirja teele. Ootused ja lootused olid loomulikult kõrged ja ootasin kannatamatult järgmist päeva. Sain esimesed kaks vastust, mis olid kahjuks eitavad (nad ei toeta eraisikuid). Samas olin õnnelik, et vähemalt on kirjad kohale jõudnud. Kirju posti pannes, kujutasin ette , kui see patakas peaks tagasi tulema (mark puudu vm).. sügavalt kahtlen, et see oleks meie postkasti ära mahtunud. Igatahes, mingi hetk sain ka kolmanda vastuse, mis oli juba lootustandvam. Üks tore inimene lubas anda mulle viimased 300 eurot, kui mul peaks just nii palju puudu jääma. Hakkasin suure entusiasmiga uusi sponsorkirju tegema.  Saatsin järgmised 13 kirja. Kõik algas samamoodi, ei suutnud järgmist päeva ära oodata,  imestasin, kui suutsin olla 20 minutit ilma oma G-maili kontrollimata. Isegi unes nägin juba sponsorkirju..

Järgmiste päevade jooksul sain kaks vastust, mis olid taas eitavad. Olin õnnelik, et kirjad jõudsid kohale ja et keegi vaevub mulle üldse vastama!

Jätkasin sponsorkirjade tegemist. Käisime printimas, mille peale on läinud iga kord üle kahe tunni. Viimasel korral sai paber otsa, seega pidime vahepeal poodi minema. Nagu viimased pühapäevad, sisustasin ka selle pühapäeva sponsorkirjade tegemisega. Seekord siis 25 kirja. Saatsin need ära, kõik algas jälle otsast peale. Meilide vaatamine, kõrged ootused/ lootused. Saabus järgmine päev, kontrollisin iga 10-20 minutit tagant meile, avastasin meili, kus taaskord tänati ja keelduti. Paar päeva jätkus samamoodi, pideva meilide kontrollimisega. Nüüdseks üritan sinna mitte vaadata, et ennast depressioonist säästa. Aga ma loodan edasi ja ma ei anna enne alla, kui ma mingigi summa olen kokku saanud!  

Õnneks pole mu motivatsioon veel ära kadunud, seega plaanin sellel nädalavahetusel oma tavapärast pühapäeva rutiini korrata. Üks päev saan oma helistamise hirmust ka üle ning hakkan kirja saanud firmadele helistama. Jube, jube.  Loodan, et nad saavad aru mida ma räägin..

 

Birgitti :)

 

Mõni samm lähemal..

1.märtsil juhtus ime ja kolm USA kohta vabanes. Oma lootusi väga kõrgeks ei ajanud, kui mu isa paar päeva mõtlemisaega nõudis. Veetsin paar unetut ööd, aga asi oli seda väärt, kuna nüüd on koht minu! See tundub nii uskumatu, et ma ei peagi aasta aega ootama! :D Nüüd on aega vähe, seega pidin kõik paberid nii ruttu ära tegema, kui võimalik. Esimese asjana panin hamba- ja perearsti ajad kinni. Enda hambaarstile aega ei saanud, nii et helistasin suvalistele Tallinna hambaarstide numbritele. Sain aja Kaarli hambapolikliinikusse, kust tabas mind väga ebameeldiv vastuvõtt. Pidin kuulama minutaega sõimu, kuna ma arvasin, et kontaktandmete all mõeldakse telefoni numbrit.. aga hambaarst oli vähemalt tore.

12.03.2013 käsin YFU kontoris keeletesti tegemas. Seal pandi meid (mina + 3 tüdrukut) ühte ruumi istuma, kus laud oli kaetud kaustikutest barrikaadidega ning igaüks sai testi raamatu. Kui olime kõik maha istunud, pandi makk mängima ning kuulamise osa sooritamiseks oli 45 minutit. Kuulamine oli üsna kerge, eriti võrreldes kirjaliku osaga, kus ma lõpus polnud pooli sõnu isegi näinud! Aga no eks mu inglise keel annab soovida ka.. Olin viimane kes lõpetas ja ainus kellel jäi ajast puudu. Viimased 10 küsimust mängisin lihtsalt bingot, kuna aeg sai läbi. Kuulamise ajal soovitan tulevastel testi tegijatel hoolega kuulata. Mina hakkasin vahepeal muudest asjadest unistama, nii et mõni vastus läks kaduma. Testile järgnevad tunnid olid piinarikkad, öösel nägin luupainajaid ja koolis olid keskendumishäired. Sel hetkel, kui avastasin oma meilidest kirja, et olen testi läbinud, oleks tahtnud üle vene keele klassi karjuma hakata!! :D Maailmaparim tunne! :D Nii et kui keegi loobub vahetusaastast (või välistab mõne riigi) inglise keele testi pärast, siis uskuge mind, kui mina tegin selle ära teevad seda kõik!

13.03 - 14.03  jooksin oma paberihunnikuga ringi ning kogusin vajaminevaid andmeid. Hambaarstilt unustasin templi küsida, kuid õnneks sai kõik korda. Perearst väitis, et röntgeniga läheb vähemalt nädal ning tema ei tea, kus seda teha. Olin segaduses, kuna pidin paberid juba viie päeva pärast ära viima. Nüüd kummardame kõik Evat, kes helistas  Eesti parimale arstile ehk oma emale ning sai mulle aja. Kõige veidram on see, et sain aja kohe samale päevale ja veel samasse majja! Aitähaitähaitäh Eva! :D

Õhtuks sain koolist ka kõik vajaminevad paberid kätte ning viisin need YFU kontorisse. Poleks elusees uskunud, et mina suudan kõik paberid ühe nädalaga õigesti ära täita ja veel õiged templid küsida! Tegelikult unustasin passi koopia + 6 passipilti tuua (aga mul polnud õrna aimugi, et neid on vaja). Homseks püüan need ära viia, siis saadetakse see hunnik USA-sse ja hakatakse mulle pere otsima :D

 

Album hostperele

PS! Kui küsimusi tekib, vastan meeleldi.

Birgitti

Esimene

Tere!

Olen Birgitti Pilvet (16) ja selle blogi eesmärk on võimaldada kõigil minu vahetusaasta tegemisi jägida. Vahetusõpilaseks olen juba ammu tahtnud minna ning sel aastal võtsin ennast kokku ja hakkasin asjaga põhjalikumalt tegelema. Alustasin kirjaga YFU-le ja käisin valismispäeval. Valimispäevast kujunes üllatavalt tore päev. Ootused erinevatest, rasketest voorudest ei pidanud paika, hoopis vastupidi. Koos minuga oli seal veel kolm tüdrukut. Valimispäeva korraldasid kunagised VÕP-id, kes alguses rääkisid meile reeglitest ja üldiselt vahetusaastast. Hiljem oli rollimäng, väike söögipaus ja päeva lõpus oli kõigil eraldi vestlus. Vestlusele minnes olin üsna närvis, kuid poleks põhjust olnud. Küsiti lihtsaid küsimusi: miks tahan minna? Kas mul on kindel sihtriik? Mis on minu positiivsed/ negatiivsed omadused? Miks peaks just mina stipendiumi saama? jne jne. Lõpetuseks küsiti paar inglise keelset lauset, millest ma tõenäoliselt aru ei saanud. Mõne päeva pärast sain meili, et olen valimispäeva läbinud. See oli see esimene õnnehetk :D.  Järgmised sammud olid lepinguvestlus ja lepingu sõlmimine.

Uuteks eesmärkideks seadsin inglise keele testi läbimise ja raha kokku saamise. Olen alustanud sponsorite otsingut ning loodan suure osa nende abil kokku saada. Vahetusaasta maksumus on 8026 eurot, nii et iga väiksemgi toetus on teretulnud! :)

Samuti on kõik küsimused oodatud.

Birgitti :)