06 märts 2014

Koolist, sõjast, Fat Tuesdayst


Teisipäeval kooli ei ei toimunud, kõik seniorid said vaba päeva. Ülejäänud kool tegi eksameid. :D Läksime siis paari koolikaaslasega Panerasse, sõime Fat Tuesday puhul korraliku hommikusöögi. Hiljem tuiasime mööda poode, istusime Starbucksis ja YumYum Trees, kuni õhtu kätte jõudis.  Sel päeval tähistati ka üleriigiline pannkoogipäev, mille puhul kirikus hunnik pannkooke valmistati. Uskumatult head olid. Pakuti kolme erinevat sorti: tavalisi- chocolate chip - ja mustikatega. Lisandiks olid maasikaid-vaarikaid-mustikaid, vahukoor, šokolaad ja mis kõik veel. Siinsetest mustikatest nii palju, et need on kohati väikse kreegi suurused ning suu peale söömist siniseks/lillaks ei lähe. Nagu õigeid mustikaid süües juhtub. 

Fat Tuesday tähendab järjekordset söögiorgiat. Algne mõte pidi olema, et kui soovid mõnest halvast söömisharjumusest lahti saada, siis see päev on viimane, kus seda rämpsu süüa. Loomulikul tuleb süüa nii palju kui sisse mahub. Näiteks, tahad hamburgerite söömist maha jätta, tuleb see päev USA mõistes  982934 BigMaci sisse ajada.. Lisaks sellel päeval süüakse "Paczki" (loe: punški) ehk siis midagi moositasku sarnast.  

Täna saime rahulikult kella kaheksa-üheksani magada- eksamite tõttu oli poolik päev. Keegi midagi ei teadnud, mis kell kool algab või buss tuleb. Josh ega Tom, kelle autoga tavaliselt saan, ei olnud kooli minemas, seega pidin bussi kasutama. Bussi ei tulnud, hakkasin juba jooksma, kuid ÕNNEKS buss mu võttis mu peale (-10 poleks olnud väga tore joosta.. :D). Vedas seekord.  Bussis saime lausa 40-minutit istuda ja vaadata, kuidas teised õpilased kooli sisse lähevad. Bussijuhtidel ei lubatud meid enne 10:25 kooli lasta, keegi ei tea miks. 
Kohe hommikul oli lõunasöök, tund algas 11:14, mitte 11:17 nagu tavaliselt..  Kolm tundi läksid märkamatult ning varsti istusin jälle koolibussis. Buss loksutas kõik lülid paika, pluss minu taga istuv tüdruk andis huvitava kontserdi. Tegi erinevaid loomahääli.. Ega väga sinna koolibussi ei kipu. :D 
Õhtul läks host emps oma vana tuttavaga välja, seega hosti sa jaoks tähendas see õhtut, kus süüa võimalikult palju rämpsu. Söömas käisime TeaBones, tellis endale suure taldriku kanatiibu. Magustoitu sõime host isa emaga YumYum Trees, tellis kõige suurema jäätise-brownie mille leidis. Host isa ema on vist üks väheseid inimesi, kes sööb sibularõngaid  koos jäätisega. :D 

Koolis hakkas keemia õpetaja minuga Ukraina-Venemaa olukorrast rääkima. Hiljem märkasin, et kõik lähedal olevad kuulavad huviga pealt. Ütlesin midagi Putini kohta, mitte kõige positiivsema häälega ning üks poiss sekkus kohe vestlusesse. Ta olevad venelane (tegelikult on väga kauged juured kuskilt sealt) ja toetab Putinit ning kõiki tema ideid ja plaane + tal pole sõja vastu midagi. Mu nägu vajus nii ära (ja ka õpetajal), et selle poissi sõber naeris viis minutit selle üle ja komenteeris, et nüüd ta sai endale vaenlase. Kui tund läbi sai, tulid need kaks sõpra rääkima. Putini armastaja küsis, kas ma nüüd vihkan teda, et ta venelane on? Ei, ma ei vihka kedagi rahvuse pärast. Keegi pole süüdi, kui ta mingis riigis sündinud on ja see ei tee kedagi halvemaks. Mul on temast lihtsalt kahju, kui ta sõda ja Putinit pooldab.. Ta sõber kõrval korrutas, et ma peaksin teda vihkama.. Igatahes, ilmselt paljusid huvitab, mida USAs Ukraina olukorrast räägitakse. Nii palju kui kuulnud olen, keegi ei poolda Venemaad ja seda mida Putin korraldab. On mitmeid arvamusi. Osad on kindalad, et sõda tuleb, teised on veendunud, et midagi ei juhtu ning kolmandatel on suva, kuna USA on suur ja ega see neid ei puuduta. Telekas igal pool räägitakse olukorrast ja kõik loodavad parimat. Kõik saavad aru, et olukord on kriitiline. Koolis küsitakse ka, kuidas ma end tunnen. Mõni viskab isegi "nalju", et ma ei saagi koju minna. See pole just kõige lohutavam jutt.. :D 

Pilte kahjuks lisada ei saa ega midagi, kuna mu iphoto otsustas mitte tööle hakata. Samas midagi erilist ei oleksi olnud. :D 

05 märts 2014

Küsimuste vastused




Kas Sul on vahepeal meeletu koduigatsus olnud? 

Mul millegi pärast ei ole seda juhtunud. Paar hommikut kooli alguses oli väike koduigatsus, kuid tunni ajaga oli see kadunud. Ei nimetakski seda koduigatsuseks. Samas on väga-väga normaalne, kui mingi hetk tekkib meeletu koduigatsus. ;) 

Kas oled vahepeal tundnud, et mõni teine riik oleks parem valik olnud? 



Olen mõelnud "huvitav kas mõni väga teise kultuuriga riik, oleks parem/põnevam valik olnud ?"  Kuid ei ole hetkekski kahetsenud siia tulemist. Lisaks valisin USA 50% inglise keele pärast. 


Kui palju paremaks on Sinu inglise keel muutunud? 


Ikka on. Alguses ei saanud ühtegi normaalset lauset moodustatud ja iga õhtu olin meeletuld väsinud (peas) tõlkimisest. See-eest nüüd ei pea lauset valmis mõtlema, vaid hakkan lihtsalt rääkima. Sõnavara võiks muidugi kõvasti parem olla. Usun, et Eesti noorte inglise keelega võrreldes on mul veel kõvasti areneda. 



Kas rohkem kantakse koolis seljakotte või käekotte ja mida ise eelistad?

Ma vahest kannan käekotti ning pole veel kedagi näinud, kes sama teeks. Ikka suured seljakotid on kõigil. :D 


Mis kuus Sa valimispäeval käisid?


Ei mäleta täpselt, kuid käsin seal vähemalt pool aastat enne lepingu tegemist. Suutsin veel vahepeal ringi mõelda, et ei lähegi vahetusaastale. 

Kas sa juba ootad ka koju tagasi tulemist ??

Kui aus olla, siis väga ei oota. :D Keel hakkab just paremaks minema, olen kõigega harjunud. Ilmselt juuni kuuks olen mõtetega rohkem Eestis ning hakkan koju minekut ootama. Pere ja sõpru tahaks muidugi väga näha. :) 

Kas blogipidamine on võp-idele soovituslik/kohustuslik?

Soovituslik. :) 

Kas kavatsed edasi kirjutada, kui Eestisse tagasi jõuad?

Igapäevasest elus Eestis ei hakka. Kirjutan kindlasti, kui midagi vahetusaastaga seoses juhtub. A la "host vanemad, sõbrad  tulevad külla."  Ja ka tunnetest pärast vahetusaastat. :)


Kas tunned, et see aasta on sind ka mingis suunas muutnud?
(ilusat jätkuvat aastat!)


Aitäh. :D  Ja vahetusaasta muudab ikka igas mõttes. Olen hakanud maailma palju laiemalt nägema, olen saanud palju uusi ideid, mida elus edasi teha. Olen hakanud rohem nägema, kui erinevad inimesed on ja kui palju on elus õppida. Kindlasti olen muutunud palju-palju iseseisvamaks. Vahetusaasta on parim elukool! Minge kõik vahetusaastale! :D 


Kas USA-sse vahetusõpilaseks minnes on võimalik, et satud Alaskale?

Jah. :D Martinal (hetkel võp usas, blogi leiad mu blogi paremast nurgast) oleks peaaegu nii läinud. :D Igale poole on võimalik sattuda. :) 



Kas soovid saada YFU vabatahtlikuks?


See on plaanis küll. :) 


Kas keeletestis olid ainult valikvastused või pidid mingeid lauseid kirjutama?


:D. Valikvastustega. :) 


Kuidas otsisid firmasid, kellelt toetust küsisid?

Internetist ja ajakirjadest. Googelda "äriregister", sealt sain palju andmeid. 



Kas Sa jätkab sügisel sama klassiga või noorematega? 

Noorematega. 


Mitmendasse klassi lähed? 


10 


Kas Sulle kirjutati soovituskiri?Mida sinna üldse kirjutatakse?


Mäletan, et inglise keele õpetaja kirjutas midagi. See kiri läks host vanematele ja koolile. Kirjutatakse, mis mulje sinust on jäänud, kuidas teistega suhtled. Üldiselt positiivseid asju. :)


Kas valimispäevale saab samal aastal uuesti minna, kui vastu ei võeta?

Ma ei ole kindel. Arvan et on, kuid parem kirjuta YFUle või küsi kellegi targema käest. ;)


Mitu kirja saatsid (sponsoritele)?

745 saatsin postiga. Mõned üksikud saatsin e-mailiga ka. 


Mida vastasid, kui küsiti, miks peaksid Sina stipendiumi saama (kui tohib küsida)?


Täpselt ei mäleta. Ilmselt midagi, et tahan vahetusaasta nimel ise natuke pingutada, mitte vanematelt kõik raha küsida. Proovi midagi välja mõelda, mis sind teistest eristaks ja meeldejäävaks teeks. ;) 


Mis organisatsioone tead (peale YFU), mis tegelevad vahetusõpilastega?


Mm.. Evenor. Ja siis meil on siin osad võpid YES-iga. Viimast minu teada Eestis ei ole. 


Kui midagi vastamata jäi, on kõik küsimused oodatud. :) 

04 märts 2014

Niisama


Reedel kool siiski toimus, Mr. Neumanni ennustus ei läinud täppi. Ta on meil isiklik ilmajaam, iga päev saame järgmise päeva ilmaennustuse teada ning mis päeval snowday võimalus on. :) Tunnis alustasime paaristööga, kus peame "meie ideaal riigi" looma. Minu vaated lähevad mu paarilisega täiesti lahku, nii et eks näeb, mis sellest välja tuleb. :D 
Õhtul tulid Emily, Ceoff ja Molly (Emily sõbranna) meile ning tegime väikse "Vieetnami õhtusöögi". Host ema vaaritas terve päeva ning tulemus oli super! Sõime Vieetnami suppi - Pho- Manoa. Poole söömise pealt otsustasin natuke tšillimaitseainet lisaad, mida panin loomulikult liiga palju. Suu põles ikka pool õhtut pärast.

Laupäeval kohtusin host isa teise venna, Bobiga. Tulid koos abikaasaga Howellisse õhusöögile. Valmistusin millekski väga hulluks, kuna host ema otsis juba veini välja,  et tagasi tulles oleks kohe võtta. Lisaks iga teine lause oli "be ready".  Reaalsuses ei olnud midagi hullu. Bob on hostisa vanem vend, suuremat sorti ja valjuhäälne. Terve õhtu möödus väga mõnusalt, Bob aina rääkis lugusid nende lapsepõlvest. Tunnid läksid lugusid kuulates ruttu ning koju saime päris hilja. 
Eestis ilmselt hakkavad lilled juba õitsema, meil jõudis tugel lumesadu laupäeva õhtul kohale. Michigan on üks vähestest kohtadest, kus globaalse soojenemise asemel toimub külmenemine. Suur osa inimesi ilmselt arvab, et kui siin läheb külmemaks, siis on sama lugu ka igal pool mujal maailmas. Kiruvad ainult ennustajaid, kui rumalad nad on. :D Targemaid leidub ka, kes saavad aru, et Michigan pole ainuke koht maailmas. Näiteks mu host vanemad. :) 

Pühapäeval oli kirikupäev. Hostisaga sõime kiiresti ühed bagelsid, tänu millele kirikusse hiljaks jäime. Host isa valis kõige tagumise ääre koha. Pidi hea enne service lõppu välja hiilida olema. :D Kannatas lausa pool aega ära, enne kui ära läksime.. :D 
Õhtul saime hostisa emaga Yum-Yum Trees kokku. Sellest hakkab ka vaikselt iga pühapäevane traditsioon kujunema. :) 

Tänane päev möödus koolis. Iga hommik ei suuda ma ära imestada, kuidas õpilased suudavad rahulikult shortside ja lühikeste varrukatega (õues on -10 kraadi) kooli jalutada. Isegi kui autost koolini on 100m. 
Esimeses tunnis tähistasime Justine sünnipäeva. Sai 18, kuid siin see eriline suursündmus ei ole. Rääkising ka Mr. Mineriga, kes tuli välja, on tennise treener. Viimastel nädalatel olen plaane mitmeid kordi muutnud, kuid otsustasin siiski tennise kasuks. Lacrosse pole ikka päris minu ala. :D 

Homme on day off, kõik juniorid teevad koolis teste + kolmapäev - neljapäev on pool päeva. USAs on lihtne koolis käia. (Y)



PHO