23 august 2013

Kohal


Hommikul pidime juba kell 5 tõusma, sõime kiiresti ära ja siis viis hotelli buss meid ja itaallasi lennujaama. Suur kohver oli mul 7 kg ülekaalus, toppisin asju käsipagasisse ja jäin lootma, et seda ei kaaluta (see oli 15kg, võis olla 8). YFU vabatahtlik viis meid õigesse gate'i ja siis oli meil 40 minutit aega ringi käia. Selleks ajaks olime Lauraga ainsad eestlased, Annegreti lend läks teisest kohas.
Detroidi lennujaamas oli mul hostisa vastas, tundsin ta kaugelt ära :D. Lennu hilinemise tõttu, pidi ta mind kaks tundi ootama.. Kui olime pagasi kätte saanud, jätsime Lauraga hüvasti ning läksime autosse. Autosõit, mida ma kõige rohkem kartsin, polnudki üldse hirmus. Hostisa on lihtsalt nii tore inimene ja koguaeg oli millestki rääkida. 
Brightonis viis ta mu enda lemmik kiirtoidu restorani, kus tehti erinevaid salateid. Võtsime mõlemad Caesari. Kohe peale tellimist toodi lauda suured vee klaasid ja küsiti mida ma juua soovin. Veider, et nad kõik võtavad kaks jooki, millest üks on alati vesi (kuna see on tasuta).  Lisaks jäi mulle arusaamatuks, miks tuuakse kohe uus jook, kui sul on üle poole veel alles? :D Ja nagu arvata oli,on suurused ka tesitmoodi. Salat, mis menüü järgi on "väike", oli ikka väga suur. Isegi mu hostisa pidi pool kaasa võtma. Aga mulle meeldis, et kastet sai salatile ise panna.
Peale sööki sõitsime mu koolist mööda ning läksime koju. Kodu on hästi armas ja isegi suurem kui ma ootasin. Hostisa tegi esimese asjana mulle majas ringkäigu. Ma olen kõigega ülimalt rahul. Ja see ümbrus, kõik need majad ja tänavad, on nii ilusad ja hooldatud!  Brighton üldse on väga-väga mõnus koht, täpselt minu stiilis. Puumajad, väikeste ruutudega aknad, akendel on ilusad lilled jne.  
Kui olin asjad lahti pakkinud läksime kooli. Kool on VÄGA suur, ma ei kujuta ette kuidas ma seal liiklema hakkan. See oli täpselt nagu filmides: pikad koridorid, lokkerid, suured spordisaalid/söölad ja klassid. 
Kõigepealt käisime ja panime mulle tunniplaani paika. Ma ei saanud poolest jutust aru, seega ma ei tea  kõiki tunde mis mul on :D. Nii palju sain aru, et mul on matemaatika, USA ajalugu ja kokandus (!!). Kokanduses sain valida, kas tahan tundi, kus küpsetatakse kõiki erinevaid asju või ainult kooke. Lõpuks sain mõlemad (ühel perioodil üks, teisel perioodil teine). Kui tunniplaani saime korda, läksime otsisime kõik need klassid üles. Meil läks viie klassi leidimiseks üle poole tunni! Ja me tegime seda kaardiga. :D  Kui olime kõik klassid üles leidnud, otsisime pool tundi mu lokkerit. Hostisa üritas mulle seletada, kuidas lokker lahti käib, kuid see oli üsna segane. Aga õpitav, mul on terve aasta aega.
Siis läksime Cross Country meetile. Kui keegi ei tea, siis Cross Country on jooksu trenn. Juhuslikult oli just täna nende esimene kohtumine ja kogu grupi pildistamine. Kuna ma juba seal olin, sain ka pildidpeale :D. Enne pidid nad mulle sobiva vormi andma, mille ma kuskil tagaruumis ruttu selga panin. Meie cross country tiimis on ~30 tüdrukut, kes kõik näevad täpselt samasugused välja. Kui olin oma vormi ära vahetanud, läksin saali. Treener kutsus mu enda juurde ja hakkas üle saali rääkima, kes ma olen ja kust ma tulen. Lõpuks pidid nad kõik mulle kooris "hello" ütlema. Kui treener lõpetas, tulid kõik kohe rääkima ja olid väga sõbralikud. Minu nime ei osanud ilmselgelt mitte keegi öelda. Mõnel isegi enam-vähem õnnestus, kuid oli ka neid kes lihtsalt loobusid. Homme on esimene trenn, kuid selle jaoks oli mul vaja arsti käest tervisetõend saada. Hostisa teadis kohe kuhu minna. See arst, kes mulle läbivaatust tegi, oli reaalselt kõige naljakam arst keda ma näinud olen. Rõõmsa näoga, halli peaga hiinlane. Pidin seal igast käteringe ja asju tegema. Mul oli kohutavalt raske tõsiseks jääda, kuna mu hostisa irvitas ta selja taga! :D  Aga tõendi saime kätte.
Siis tulime koju ja nägin esimest korda Emilyt ja Madelinet. Mõlemad olid hästi toredad. Emily pidi kohe ära minema, kuid Maddyga sain palju rääkida. Õhtul käsime Brightonis restoranis. Alguses pidime ta vanaemaga minema, kuid lõpuks oli seal veel ta vanaema õde (vist), Milly (3-aastane) ja ta ema. Vanaema oli täiesti hull, kõige paremas mõttes. :D
Söögiks valisin Mac&Cheesi, väga hea oli. Kui hakkasime lõpetama, ilmus järsku hostisa sinna. Teised läksid ära, meie Maddy ja hostisaga läksime jäätist ostma. USA puhul on tore, et enne jäätise tellimist võid sa neid sorte maitsta. :) Siis tegime väikese tiiru Brigtonis (uskumatu, kui mõnus see linn on) ja läksime toidupoodi süüa ostma. Poes oli meeletult palju igasuguseid asju.
Kodus helistasime Suzyle. See oli lihtsalt nii  hea tunne, kui ma sain temast aru! :D Ma olen siin üldse kõigega ülimalt rahul. :)  See koht on selle ühe päevaga nii koduseks muutunud. :D 


Michigan



Grillimise koht

Mu tuba

Elutuba

Köök

Kool




Raamatukogu

See pidi väike salat olema..

Milli- hostisa- mina

6 kommentaari:

  1. HAHHHAA see salat on VÄIKE... ei tea kui suur see suur siis on :D tuuakse ilmselt ämbriga :D

    VastaKustuta
  2. niiiii õnnelik su üle musirull! ja btw see köök meenutab täiega sinu kööki :D ja selle kooliga tuleb kohe PLL meelde haha :D ma loodan, et see ühes mõttes on sellega sarnane ka khmkhm ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oleks see vaid nii :D:D:D .
      PS! Kirjuta siis, mis teil Eestis toimub! ;)

      Kustuta
  3. Niii toreeeee tundub kõik ! Ole tubli! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. OH aitäh! :D Ma alles nüüd lugesin su kommentaari hahaha :D

      Kustuta