Camilla's bonfire

Teisipäeval kutsus Camilla, vahetusõpilane Brasiiliast, meid enda juurde. See jäi meie viimaseks peoks kõik koos, kuna Camilla läheb juba ülehomme reisile ning tagasitulles oleme me kõik juba läinud. Kui me kohale jõudsime, pidu juba käis. Christine jooksis vehkides minu poole, nägu super elevil ja karjus "Anni is coming!!". Ma isegi ei ürita seda rõõmutunnet kirjeldada.. Eriti hetke, kui ta kohale jõudis! :D Peol olid veel lisaks meie kooli vahetusõpilastele, mõned uued näod. Camilla oli ukse juurde kõikide riikide lipud kleepinud, kes peole tulid. Kuni veel valge oli sõime, mängisime pinksi või sulgpalli ning panime telgid püsti. Telkide panekuga jäime natuke hiljaks, õues oli kott pime ning me polnud ikka valmis. Hommikul oli telk natuke märg aga vähemalt kõik jupid olid alles. Kui pimedaks tegime tule, istusime ümber lõkke, sõime s'more, rääkisime juttu. Samal ajal tšiili võp lõi oma kitarri mängu ja lauluga väga mõnusa õhkkonna. Keset ööd jõudis vihm meieni, nii et koristasime kõik asjad ära ja kolisime telki. Anni läks keset ööd koju, ülejäänutega rääkisime kella 4-5ni hommikul juttu. 

Täna ajas Anna meid juba kell 8 ülesse, kuna meie transport oli kohe tulemas. Jätsime Camillaga hüvasti, teda nägime vahetusaasta jooksul ilmselt viimast korda. Anna viis meid Sooyeoniga Brightonisse, kus sõime hommikust ning rääkisime üle kolme tunni juttu. Hiljem tuli Anni jälle Brightonisse (!!). Läksime kõik koos Yum-Yum Treesse, Christine ühines ka. Nii-nii tore oli, teist Eestlast näha on ikka uskumatult tore! :D  Koju jalutades saime jälle Christinega ühe korraliku vihma kaela. :D Vedas jälle, kuna nii soe oli. 

Anniiii

Sooo

Marianna 

See telk

Meie, kes me telki panime

Charlie