Täna veetsime terve päeva rannas. Kella kümmnest läks buss ning kui süüa tahtsid, tuli enne kümmet ära käia. Hommikusöögil istus minu ja Lea lauda kolm asiaati- Lucy Hiinast (meie toakaaslane) ning kaks Jaapanist. Rääkisime juttu ning kõik said suurepäraselt läbi. Me Leaga lõpetasime varem ning jätsime kolm asiaati omapäi ega näinud mingit probleemi. Viis minutit hiljem, tormas Lucy vihast värisedes tuppa. Nimelt, see sama tore Jaapani poiss, oli peale meie lahkumist totaalselt muutunud. Oli hakanud rääkima, kuidas ta Hiinat ja hiinlasi vihkab ning polnud isegi rääkides otsa vaadanud. Suutsime õnneks Lucy maha rahustada. Endiselt imestan, kuidas selline YFU seltskonda on sattunud..
Randa sõitsime üllatavalt pikalt. Bussis hakkas Matteo jälle oma abieluettepanekust jaurama. Kuulutas ainult, kuidas ma tema südame murdsin ja ei ütle talle "jah". Itaallased..
Rand oli nii imeilus. Päris Miami rannas veel ei olnud, kuid väga lähedal. Vesi oli helesinine ja läbipaistev, rannd paksult inimesi ja kõrtest päikesevarje täis. Sättisime ennast ühe liivalapile, mängisime mänge, ujusime. Vesi oli mõnus soe. Raske uskuda, et Michiganis on hetkel lumetorm.
Rannast lahkumise ajaks määrati 4 p.m. Selle kuue tunnisees, käisime lähedal asuvates poodides ringi, sõime ja jõime rannabaaris jääkülma smuutit jne. Host vanemad on mulle koguaeg rääkinud, et mida soojem koht, seda rohkem on ülekaalulisi ja inimesed magavad kaua ega viitsi väga end liigutada. Vastab tõele. Isegi rannapoodides müüdi "Uhke on olla ülekaaluline" kirjaga postkaarte. Hotelli hommikusöök algab alles 8:30, mis on ka üpris hilja (teiste kohtadega võrreldes).
Rannast lahkumise ajaks määrati 4 p.m. Selle kuue tunnisees, käisime lähedal asuvates poodides ringi, sõime ja jõime rannabaaris jääkülma smuutit jne. Host vanemad on mulle koguaeg rääkinud, et mida soojem koht, seda rohkem on ülekaalulisi ja inimesed magavad kaua ega viitsi väga end liigutada. Vastab tõele. Isegi rannapoodides müüdi "Uhke on olla ülekaaluline" kirjaga postkaarte. Hotelli hommikusöök algab alles 8:30, mis on ka üpris hilja (teiste kohtadega võrreldes).
Rannas ei saanud arugi, kuidas päike võtab. Määrisin endale iga natukese aja tagant uue kihi päikesekreemi, kuna ei tahtnud ära põleda. Kasu suurt polnud, hetkel on pooled kehaosad punaseks põlenud. Kõik eurooplased on põlenud. :D Mul läks enamusega võrreldes isegi hästi. Hiljem anti meile põletust leevendavat geeli. Loodetavasti aitab.
Õhtusöögiks sõitsime Miamisse! Tänavatel sõidavad sportautod ja majad, tänavad on väga hooldatud. Sööma viidi meid Kuuba restorani. Tegemist oli puffeega ning söök sarnanes kohati Soome söögile. :D Väga hea oli ning sõime kõhud liiga täis. Õhtusöök lõppes väga lõbusalt. See norrakas suutis oma õpetajaliku käitumisega meid Leaga nii naerma ajada.. ma ei suuda meenutada, millal ma viimati nii kaua naersin. :D :D :D Nakatasime teisi ka ja bussis olid kõik liiga energilised. Keegi ei tahntnud kuulata, mida mikrofoni räägiti ning lõpuks jäeti kõik bussitagumine osa bussi. Lihtsam oleks öelda, kõik eurooplased + Cozmo (Jaapan). Tiirutasime selle bussiga, keegi ei saanud aru, misasja me teeme. Isegi meie korralik norrakas jäeti bussi. :D Tegime eriti aeglase tiiru ümbrer hotelli ja saime välja.. :D Aeg raisku ei läinud, kuna terveaeg suutis keegi mõne hea nalja teha. :D
Hotellis saime kella üheteistkümneni basseinis olla, kuigi enamus olid rannast nii kurnatud, et ei viitsinud toast välja tulla. Homme sõidame Miamisse ning ehk suudan ennast kokku võtta ja midagi kiiresti blogisse kirjutada (tõsiselt tüütuks hakkab muutuma. Eriti kui kõik ümberringi magavad.. :D).