19 märts 2014

Chicago 2



St. Patrics Day 

Hommikul kogesin elu kõige kohutavamat äratust. Kell 6 hakkas laua peal olev äratuskell plärisema, millel kinni panemine oli täiesti lootusetu. Kui see lõpuks vait jäi, hakkas sama helin kõrvaltoas pihta ning seinad olid seal nagu papist. Et ikka veel rohkem lärmi tekitada, otsustas keegi meile helistada. Alt fuajeest tervitati meid PIKA hommikutervitusega. Kuulasin ja kuulasin, jutt ei tahtnud kuidagi otsa saada, lõpuks sai kõrini ja panin toru ära. :D Kaua ma ikka sama laused 2309029 erinevas vormis kuulan + kõrval toas helises juba telefon + hotelli äratuskell + kellegi mobiili äratuskell samaaegselt. Minuga tuba jagavate asiaatide tuju oli terveks päevaks rikutud. Positiivne  külg: keegi ei maganud keegi sisse ja hommikusöök oli korralik. Saime rahulikult istuda ja juttu rääkida. Mõnes toas olid YFU töötajad käinud uksi teipimas. Nimelt said osad n-ö peretoa (?), kus kahe toa vahel oli uks, mille kaudu oleks ideaalne teise tuppa hiilida. Muidugi nähti see plaan läbi ning kõik uksed teibiti kinni.. :D 

Hommikupooliku veetsime Chicago kesklinnas. Sel päeval oli St. Patricks day, kus Chicago jõgi värviti roheliseks. Läksime tund aega varem seisma, et kõige paremad kohad ikka saada. Kõik kaamerad ja uudisteankrud sättisid end valmis. Enne jõe värvimist tehti meile ka väike intervjuu, saime natuke kuulsust juurde. :D Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas üleni rohelistes kostüümides inimesi kogunema. Kogu üritus oili väga cool, ma poleks oodanud, et jõgi NII roheliseks tehakse. Pildid ilmselt annavad rohkem edasi, kui mu sõnad. :D 

Edasi sõitsime muuseumisse - Museum of Science + Industry. Seal olemiseks anti viis tundi, mis alguses tundus meeeeeletlt palju! Tegelikult sain elu ühe huvitavama muuseumi kogemuse ning aeg lendas märkamatult. Näiteks saime proovida, mis tunne (umbkaudu) on, kui sa tornaadosse satuks. Tuul oli küll rohkem kui 3x nõrgem, kuid siiski väga tugev! Teine korrus koosenes enamasti inimteemalistest   asjadest: toitumisest, nägemisest, lapsesündimisest jne. Kõige põnevam oli näha, millised me 80-aastaselt välja näeme, kui jätkame hetke elustiiliga elamist. Arvuti tegi pildi, vastasid küsimustele ja siis lõpus nägid pilti. :D 
Lõpus tehti meile tuur allveelaevas (Eesti Meremuuseumis on enam-vähem sama). Mulle nii meeldis see giid, vähesed suudavad nii huvitavalt rääkida ja emotsioone hästi edasi anda. Raske uskuda, et seal kitsas madalas allveelaevas, elasid kolm kuud üle 70-mehe! Ruumi neil väga polnud, õhust rääkimata. Kogu kamba peale said kasutada ühte wc-d, dušširuumist võisid ainult unistada. Kujutade ette, mis tunne on olla sellises laevas, kus liikumisruumi õieti pole, ähemal 50% on peadpidi laes kinni, hingata hästi ei saa ja kuna pesemis võimalust pole, haiseb terve laev higi ja muu järgi. Süüa ka korralikult ei saanud, kogu kolme kuu varud pidid voodite alla ja mujale ära mahutama. Kolme kuu jooksul nad päevavalgust (väidetavalt) ei näinud. 

Selle päeva viimaseks vaatamisväärsuseks jäi kuulus Chicago Bean. Suur hõbe uba, ilmselt paljud on kuulnud. Pildistamiseks kaua aega ei antud, kuna kaks päeva õhtusöögile hiljaks jääda poleks vist sobiv olnud. Mis siis et sõime teises restoranis. Saime Chicago kuulsa pitsa ära proovida - pannipitsa (vist oleks parim kirjeldus), kus täidist on 2x rohkem kui põhjapaksust. :D Väääga hea oli. Sel päeval oli ka meie bussijuhi (kõige toredam bussijuht, keda ma kohanud olen!!) sünnipäev, mille puhul tegi restoran talle suure jäätisetordi välja. Hunnik taldrikuid toodi, kuna ilmselt ei suudaks isegi tõeline ameeriklane seda üksi ära süüa. Restoranis istusime lõpuks üle kahe tunni, mille jooksul kuulsin nii palju huvitavaid lugusid ja fakte riikide kohta. Kõige ülltavam oli see, et (väidetavalt) 90% asiaatidest opereerivad enda silmi suuremaks, lasevad botoxit otsaette panna ning tahavad endale teravat sirget nina. Kõike seda, et natukenegi eruooplaste moodi välja näha. 
Peale suurt söömingut ja rääkimist viidi meid 1,5 tunniks suurde shopping malli. Jõudsime kolmes poes käia. :D Õnneks järgmisel päeval ootas meid järjekordne poodides käimine. Hotelli tagasi tuli jalutada, olin selle üle väga imestunud. Siin üldiselt välditakse igal võimalusel kõndimist. Kohale jõudes jäi veel tunnike vabaaja veetmiseks, enne kui tubadesse aeti. 































tornaado 



mina 80-aastaselt 

Mida rohkem liigutasid, seda rohkem hakkas ekraanil olev inimene naerma.:D Tegi tuju väga heaks. :D :D 


allveelaeva ainus köök


Voodid olid väga kitsad ning ülemisel korrusel polnudki õieti lae ja voodi vahel ruumi.


VÕPidel pole vahet, kus nad juttu räägivad..






Sooyeon - mina - Penjamin (Uus - Meremaa)
















5 kommentaari:

  1. SEEE PITSAAA (L) :D kahju et Eestis selliseid pole :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures, Pärnu Steffani pitsa teeb enam-vähem sama välja ;)

      Kustuta
  2. Kuidas või millega nad seda jõge värvisid? :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See oli mingisugune värv (täpselt ei tea, keegi ei osanud korraliku vastust ka öelda :/ ), paadi tagant tuli välja. Tean, et kolme nädalaga peaks ära kaduma, :)

      Kustuta