08 jaanuar 2014

Milline Öö ..


(6.01.14) Lumetormi tõttu oli linn juskui väljasurnud. Autosid liikus vähe ning isegi Castco, mis on alati paksult rahvast täis, oli täiesti tühi! Toodete degusteerijad seisid oma lettide taga, ühtegi inimest proovimas ei olnud. Esmakordne, tavaliselt inimesed rabelevad ja ootavad järjekorras, et see väike tükike kätte saada (mina k.a :D).
Hommikupoole käisin lund rookimas. Tuul puhus kõvasti. Kui vastutuult seista, lõi ikka hinge kinni küll. Ringivaadates oli kõik valge, majad paistsid vaevu välja. Host vanemad ei ole sellist lund siin kunagi näinud. Millegi pärast olen mina ikka ainuke, kes sellest lumest vaimustunud on. Ilmselt põhjendab see ka seda, miks kõik endiselt  arvavad, et ma pole kunagi lund näinud.. 
Kui torm rikkus kõik muud plaanid, siis Taco Mondayd me ära ei jätnud. Sõitsime Howelli, samasse heasse restorani, kus töötajad on juba nagu vanad tuttavad. Host isa rääkis, kuidas ta omale mingi jubeda habeme ette kasvatab. Lisaks tahtis poodidesse minna, õnneks ta oli ainuke. Piirdusime ainult apteegiga (ravimid/vitamiinid on siin väga populaarsed). Host ema käskis auto nii poe ukse lähedale parkida, kui võimalik - tänu temale on seda külma nii lihtne "üle elada". 
Tulime koju, panime mõnusad (soojad) riided selga, heat dishi põhja ja alustaisme Breaking Bad maratoniga. Üks hetk küsis Maddy, kas me ei kuulnud mingit raginat? Ma olin ainuke, kes oli sama kuulnud. Host ema ehmatas päris ära ning kartis, et katus võib sisse kukkuda. See pole just kõige tugevam ning ilmselgelt poldud ehitades raske lumega arvestatud. Hetkel veel on katus endiselt paigas. :D 
Vaatasime siis filmi edasi ning järsku kauds wifi ära! Breaking Badi vaatasime internetist, seega oli movie maraton läbi. Nüüd, kui tähelepanu oli telekalt kõrvale viidud, märkas host isa, et vastas naabritel on kõik toad pimedad?. Maddy saatis sõnumi ning selgus, et kellegil, teiselpool teed, ei ole elektrit. Kutsusime nad otsekohe meile sooja. Siin on kõik elektri peal üles ehitatud- kui elekter on läinud, ei ole ka mingit kütet. Isegi kamin töötab ainult elektriga ja küünlad palju sooja ei anna. Südaööl läksid naabrid koju, elekter pidi üsna pea tagasi tulema. Selle asemel, läks kümme minutit hiljem meie majas ka elekter ära! 30-aasta kõige külmemal ööl, läks siin majas esimest korda elekteter ära! :D. Mis seal ikka, panime kõik kampsunid selga, mütsid pähe ning nii see öö möödus. Tänu Mareku riigikaitse laagrile, polnud see midagi hullu.  + Külmas magamine pidigi kasulik olema..
Maddy rääkis terve õhtu: "Õues on -25 kraadi külma, katus hakkab sisse kukkuma, wifit (!) pole, elektrit pole, kütet pole.. TORE. " Mind ajas see naerma. :D Lõpuks oligi kogu olukord rohkem naljakas, kui masendav. :D 

Varahommikul tuli elekter tagasi ning kõik on korras! Õues on nagu Antarktikas. Ausalt öeldes, mulle meeldib selline külm kliima. Kõik on nii värske ja ilus + õhupuudust ei teki.  
Plaanisime Tomi, Marianna, Carlose ja Jinjutaga uisutama minna. Enne minekut hakkas host isa demonstreerima, kuidas tema uisutab. Keerutas ja hüppas mööda tuba ringi (sõna-otseses-mõttes). Uisuplatsile jõudsime kell 12 päeval ning meile öeldi, et nad sulgevad 15 minuti pärast?! Eks seal oli üsna külm ka, ni et väga suurt pettumust ei valmistanud. Muidugi, mida edasi teha, tekitas suuri raskusi. Brightonis väga variante ei ole, õues olemiseks oli liiga külm (-21) ning kõhud polnud ka veel tühjad. Kino tundus ainuke variant. Tee peal torkas silma suur Bowlingu silt,  paistis palju parem variant kui kino. Mängisime ühe mängu, mina loomulikult kaotasin. Nagu alati.  Kuna Emily tahtis meiega tunni aja pärast sööma minna, sisustasime selle aja Starbucksis ja raamatupoes. Tõime Camilla ka  ära - ta elukoha loodus oli nii ilus!  Sööma läksime Olive Gardenisse, Itaalia restoran. Huvitav, et kui etekandja ei ole piisavalt jutukas, siis tembeldatakse ta kohe äärmiselt ebaviisakaks inimeseks.  
Aeg lendas ruttu, nii palju oli rääkida - jõuludest, aastavahetusest, lumetormist jne. Lõpuks läksime kõik Emily juurde, väiksele filmiõhtule. Maddy võttis mu peale tööd peale. Teed olid nii libedad, liikusime 20 km/h ja iga väiksemgi mägi võttis seest õõnsaks. Pidurdama tuleb hakata 10m enne stop märki. Et päevale ilus punkt panna, läksime Mexican foodi sööma ja tulist teed jooma. 

PS! Homme on jälle Snow Day - ilmselt viimane sel nädalal. 




Võtsime eile kõik jõulukaunistused maha ning host ema kurtis, et kuidagi tühi ja kurb on. Host isa otsis oma vana  Beatlesite vinüüli välja ja pani selle keset kaminapealset. Host emps pidi kreepsu saama. 


2 minutit hiljem 


Aken jäätus ära 

Naabrite kutsikas tuli ka meile

Kuidas külma üleelada. :D











Leidsin hingesugulase 

Nad andsid mulle 5 tsekki, ma ostsin kolm asja

movie 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar