21 jaanuar 2014

YFU skiing

- Teks on eile kirjutatud ja pilte lisan homme/ülehomme juurde

Täna (19.01) veetsin järjekordse imelise päeva YFU võpidega! Käsime Brighotni suusamäel suusatamas. Polnud üldse plaanis sinna minna, kuna mul suusariideid ega midagi pole.  Õnneks muutsin öösel meelt ja otsustasime Annaga ikka võimalust ära kasutada. Panin oma 5 kampsunit + 2 paari jooksuretuuse, kindad, mütsi, villased sokid kätte/jalga ja korras! :D

Kella üheksaks viis host isa meid mäele ning me polnudki esimesed. Lukas, Jussi ja Gonza olid juba kohal. Alguses olid nemad ainsad, keda tundsin. Hiljem sain veel kolme tüdruku ja itaalia kutiga tuttavaks. Kõige tipuks ma nägin Cozmot (Macinav tripilt)! Hakkasin mäest alla sõitma, kui jäsku keegi kiivriga hüüdis mu nime. Ülejäänud päev mööduski selle suure seltskonnaga. Jussil oli kaamera kaasas, nii et tegime paar videot ka. Ehk õnnestub kunagi need siia laadida. 
Suusatanud ma polnud ammu ning alguses oli natuke ebakindel + suusatõstukil ei olnud mitte midagi ees, mis meid kukkumast hoiaks.  Käisime erinevatel mägedel ning mida aeg edasi, seda mõnusamaks läks. Sain tunnetuse tagasi ja varsti ronisime kõik  hüpekatega mäele. Lukas (Saksamaa) suusatas esimest korda ja tal läks tegelikult väga hästi + naerda sai korralikult. Iga kord leidsime ta  lumehanges pikali, 100m suusatõstukist eemal (kuna ta ei osanud pidurdada) või siis lihtsalt ronis kuskil. Üks hetk sõitsime rahulikult mäest alla, kui järsku Lukas pani suuure kimaga meist mööda, käed lehvimas. See oli veel hüpekatega mägi! Kui olin kindel, et ta on elus ja terve, ei suutnud ma järgmised 30 naermist lõpetada. :D

Nüüd minu riietusest - kõik inimesed olid sellest nii shokeeritud. Koguaeg küsiti, kas mul on väga külm ja kuidas ma veel elus olen?! Üks suusainstruktor oli nii riietesse mähitud ja ikka lõdises, ta ütles iga kord "You are still alive", kui ma temast mööda läksin. :D Isegi suusa tõstukilt karjusid mõned tundmatud. Eks tõesti, väääga külm oli, aga kogu päev oli nii tore, et ma isegi ei pööranud sellele tähelepanu. Nagunii midagi muuta ei oleks saanud. :D Kõige külmem tuul oli tõstuki peal. Jäime veel korra sinna kinni, all oli kellegil peale saamisega probleeme tekkinud. Saime Jussiga (Soome) Eesti-Soome keelt rääkida, uskumatu kui veider see oli. :D  Sain endale uue hüüdnime ka - Pirjoo. Meie kalli põhjanaabri poolt. Kui mu nime küsiti, karjus Jussi, enne kui ma vastata jõudsin: "She name is PIRJOO" .. Sellest nimest saadakse vähemalt aru. 

Debra oli meile söögilaua ka ära katnud, saime vahepeal soojendamas käia ja natuke kõhtu täita. Debra on tegelikult väga tore, meie esimesel kohtumisel paistis ta üsna hirmuäratav. 
Olime mäel kella kaheksani ning Debra viskas mind ja veel paljusid koju ära. Kodus jõin potitäis tulist teed ära ja nautisin oma küttega madratsit. :) 



Matteo (Itaalia) ja Lukas (Saksamaa)






2 kommentaari:

  1. Riietusin täpselt sama moodi, kui snowtubitama läksime! Mitte midagi muud pole lihtsalt võtta ja selga tuli toppida kõik võimalikud riided, mis kodus eksisteerivad. :D

    VastaKustuta