Koolist, sõjast, Fat Tuesdayst

Teisipäeval kooli ei ei toimunud, kõik seniorid said vaba päeva. Ülejäänud kool tegi eksameid. :D Läksime siis paari koolikaaslasega Panerasse, sõime Fat Tuesday puhul korraliku hommikusöögi. Hiljem tuiasime mööda poode, istusime Starbucksis ja YumYum Trees, kuni õhtu kätte jõudis.  Sel päeval tähistati ka üleriigiline pannkoogipäev, mille puhul kirikus hunnik pannkooke valmistati. Uskumatult head olid. Pakuti kolme erinevat sorti: tavalisi- chocolate chip - ja mustikatega. Lisandiks olid maasikaid-vaarikaid-mustikaid, vahukoor, šokolaad ja mis kõik veel. Siinsetest mustikatest nii palju, et need on kohati väikse kreegi suurused ning suu peale söömist siniseks/lillaks ei lähe. Nagu õigeid mustikaid süües juhtub. 

Fat Tuesday tähendab järjekordset söögiorgiat. Algne mõte pidi olema, et kui soovid mõnest halvast söömisharjumusest lahti saada, siis see päev on viimane, kus seda rämpsu süüa. Loomulikul tuleb süüa nii palju kui sisse mahub. Näiteks, tahad hamburgerite söömist maha jätta, tuleb see päev USA mõistes  982934 BigMaci sisse ajada.. Lisaks sellel päeval süüakse "Paczki" (loe: punški) ehk siis midagi moositasku sarnast.  

Täna saime rahulikult kella kaheksa-üheksani magada- eksamite tõttu oli poolik päev. Keegi midagi ei teadnud, mis kell kool algab või buss tuleb. Josh ega Tom, kelle autoga tavaliselt saan, ei olnud kooli minemas, seega pidin bussi kasutama. Bussi ei tulnud, hakkasin juba jooksma, kuid ÕNNEKS buss mu võttis mu peale (-10 poleks olnud väga tore joosta.. :D). Vedas seekord.  Bussis saime lausa 40-minutit istuda ja vaadata, kuidas teised õpilased kooli sisse lähevad. Bussijuhtidel ei lubatud meid enne 10:25 kooli lasta, keegi ei tea miks. 

Kohe hommikul oli lõunasöök, tund algas 11:14, mitte 11:17 nagu tavaliselt..  Kolm tundi läksid märkamatult ning varsti istusin jälle koolibussis. Buss loksutas kõik lülid paika, pluss minu taga istuv tüdruk andis huvitava kontserdi. Tegi erinevaid loomahääli.. Ega väga sinna koolibussi ei kipu. :D 

Õhtul läks host emps oma vana tuttavaga välja, seega hosti sa jaoks tähendas see õhtut, kus süüa võimalikult palju rämpsu. Söömas käisime TeaBones, tellis endale suure taldriku kanatiibu. Magustoitu sõime host isa emaga YumYum Trees, tellis kõige suurema jäätise-brownie mille leidis. Host isa ema on vist üks väheseid inimesi, kes sööb sibularõngaid  koos jäätisega. :D 

Koolis hakkas keemia õpetaja minuga Ukraina-Venemaa olukorrast rääkima. Hiljem märkasin, et kõik lähedal olevad kuulavad huviga pealt. Ütlesin midagi Putini kohta, mitte kõige positiivsema häälega ning üks poiss sekkus kohe vestlusesse. Ta olevad venelane (tegelikult on väga kauged juured kuskilt sealt) ja toetab Putinit ning kõiki tema ideid ja plaane + tal pole sõja vastu midagi. Mu nägu vajus nii ära (ja ka õpetajal), et selle poissi sõber naeris viis minutit selle üle ja komenteeris, et nüüd ta sai endale vaenlase. Kui tund läbi sai, tulid need kaks sõpra rääkima. Putini armastaja küsis, kas ma nüüd vihkan teda, et ta venelane on? Ei, ma ei vihka kedagi rahvuse pärast. Keegi pole süüdi, kui ta mingis riigis sündinud on ja see ei tee kedagi halvemaks. Mul on temast lihtsalt kahju, kui ta sõda ja Putinit pooldab.. Ta sõber kõrval korrutas, et ma peaksin teda vihkama.. Igatahes, ilmselt paljusid huvitab, mida USAs Ukraina olukorrast räägitakse. Nii palju kui kuulnud olen, keegi ei poolda Venemaad ja seda mida Putin korraldab. On mitmeid arvamusi. Osad on kindalad, et sõda tuleb, teised on veendunud, et midagi ei juhtu ning kolmandatel on suva, kuna USA on suur ja ega see neid ei puuduta. Telekas igal pool räägitakse olukorrast ja kõik loodavad parimat. Kõik saavad aru, et olukord on kriitiline. Koolis küsitakse ka, kuidas ma end tunnen. Mõni viskab isegi "nalju", et ma ei saagi koju minna. See pole just kõige lohutavam jutt.. :D 

Pilte kahjuks lisada ei saa ega midagi, kuna mu iphoto otsustas mitte tööle hakata. Samas midagi erilist ei oleksi olnud. :D