Thanksgiving ja Black Friday shoping

Esimene thanksgiving on peetud ja mul on tõesti kahju, et Eestis sellist traditsiooni ei ole. Tänupühadest nii palju, et neid tähistatakse iga aasta novembri 4.nädala neljapäeval. Traditsioon sai alguse väga ammu, kui puritaanid hakkasid jumalat tänama, nii söögi eest kui ka kannatused/rasked üle elamise eest. Enne, kui see üleriikliukuks pühaks kuulutati, võttise see omajagu aega. Paljudele oli see väga vastumeelnee ega peetud puritaanide kannatusi nii oluliseks, et neid üleriigiliselt tähistada. Kuid aja jooksul võttis traditsioon vedu ning nüüdseks on see paljude Ameeriklaste üks lemmikpühasid. Üldiselt, tähendab see meeletut söömist ja pere/sõpradega koos olemist. Poodides on enne thanksgivingut hullumaja, mu host pere käis nädal aega enne poes ära. Kõik on ilmselt kuulnud, et põhiliseks söögiks on kalkun. Kusjuures, selle lõikamiseks on neil mootoriga nuga.

Thanksgivingu hommik oli väga mõnus. Vaatasin aknast välja, lund sadas ja kõik oli niii ilus, et mul tuli tahtmine jooksma minna. See oli kõige mõnusam jooks, mis mul siin olnud on. Vähesed inimesed, kes vastu tulid, olid nii pühademeeleolus ja õnnelikd, soovisid "Happy Thanksgiving!" ning lehvitasid. :) Tegin jooksu pealt paar pilti ka, mis leiad altpoolt.  Kodus lõpetasime viimased söögid ära (mul oli täpselt jõuluhommiku tunne) ja kella kolmeks läksime host ema tädi juurde, sinna hiiglaslikku majja (olen sellest varem kirjutanud). Nüüd oli see eriti ilus, kui kõik oli ära ehitud. Kokku tuli umbes 30 sugulast, kõik tõid midagi kaasa ehk süüa oli meeeeeletult. Koogid, küpsised, kalkun, mitut erinevat kartuliputru, salatid ect. Pärast oli kõigil nii paha olla, aga see ongi selle püha juures normaalne.

Keskköö ajal võttis Tom mu peale, et midnight shoppingule minna. (Siin on iga aasta, peale thanksgivingut, poed ööläbi lahti. Reedest päeva kutsutakse Black Fridayks, kus on kõige paremad pakkumised, aga inimesi on ebanormaalselt palju). Tomi ema oli talle Kohli kinkekaardi andnud, mille ta mulle andis! Käisime sealt läbi, enne kui Carlose, Anna ja Marianna peale võtsime. 
Shoppama läksime Novisse, Twelve Oak Malli.  Kõik oli paksult autosid täis,  parkisime parem kohe eemale. Sees oli ka mõnus hullumaja. Populaarsematesse poodidesse sisse saamiseks tuli järjekorras seisma, turvamehed seisid uste ees. Igas poes olid uskumatult pikad järjekorrad, seega me väga midagi ei ostnud. Poodides käimise lõpetasime umbes kolme ajal, paljud inimesed olid nii ära väsinud, et magasid poes müüdavatel vooditel või põrandal.  Me sõitsime McDonaldsisse kohvi/smuutit ostma. Carlos ostis endale suure burksi eine. Koju ei tahtnud veel keegi minna, nii et mõtlesime järgmisesse Mc’i sõita (Carlosele ei maitsenud ta burks). Leidsime hoopis Walmarti, kus järgmise tunni veetsime. Inimesi enam väga ei olnud, ainult meie, veel paar võõrast ning töötajad. Töötajad rääkisid ja küsisid, mis teistes poodides toimub. Hiljem  kuulsin, kuidas üks neist üle poe lasi: "I have a new friend! And she’s from Estonia!!" .. :D 
Siis otsustasime koju sõita, kuna varsti oli juba hommik. Viisime Marianna ja Anna ära. Carlos ei tahtnud koju minna, nii et tegime suure ringi, läbi pimeda metsa tee (põdrad ja jänesed olid igal pool), mis lõpuks viis ta majani. Magama sain alles kuue ajal. 

Täna hommikul, kell kaheksa, tormas host isa mu tuppa ja hüüdis: "Wake up Birgitti!! Today is black friday, we have to go shopping!!!!". Maddy oli ülivihane, kuna eile jäi jutt et lähme kell 12. :D  Tormasime uksest välja, host isa oli nii excited (ma ei leia paremat sõna), hiljem sain aru miks. Nimelt sõitsime tema lemmikpoodi, Cabelasse. Umbes 40 minuti kaugusel, Ohio lähedal. See oli jahipood.. Kuigi seest oli see huvitav. Oli tehtud eraldi nurk, kus said sihtimist harjutada, igal pool olid loomatopised ning nedest oli omaette park ehitatud. Isegi mini aquarium oli seal. 
Siis sõitsime Brightonisse tagasi, käisime paaris poes ning läksime lõpuks sööma! Me tormasime hommikul nii ruttu välja, et hommikusöögiks ei jäänudki aega. Käisime vanas heas Mexican restoranis. Peale sööki olid kõik õnnelikumad ning sõitsime Novisse, Twelve Oaki (again). Üle kahe tunni seal ei läinud ja tulime Brightonisse tagasi. Me Maddyga olime üsna unised, ma olin kaks tundi, ta neli tundi maganud. Koju me ei saanud. Veetsime veel Brightoni poodides (nii vähe kui neid on) paar tundi. Emily ja Ceoff ühinesid ka. Maddy oli nii tüdinenud ja väsinud, ta näoilmetest ja kommentaaridest võis kõik välja lugeda. See oli päris naljakas tegelikult. :D 

Kella nelja ajal tulime koju. Host isal oli endiselt hoog sees ning kolm minutit hiljem tormas jälle uksest välja. :D .. 
Õhtusöögiks tellisime pitsad ja üritasime host isa ostetud puslet kokku panna. 

Ma olin ainuke inimene, kes seal liikunud oli..

"Kirju Koer".. see näeb siin päris rõve välja, aga muidu kõigile meeldis 

See vets oli nii mõnus, et ma pidin seda pildistama :D:D

Selliseid "kodukinosid" oli seal neli või rohkem

Piljard

Baar

Veinikelder

Nii armas laps.. (2nädalane)

Midnight shopping

Carlos 

Hunting store

Seal sai laskmist harjutada

Selliseid oleks vaja (soojendusega kindad)

See Crepi kohvik (Birightonis) on ülimõnus!

Host isa väsis ära ..(pööraks tähelepanu sildile)

Õhtusöök

Enne thanksgivingut

Esmaspäeva õhtul käsime host vanaema, host isa vennaga ning host vanematega õhtusöögil.  See oli päris koomiline, kuna host ema ja host vanaema, ei saa väga hästi läbi. Käituvad küll viisakalt, aga nende maailmavaated ja uskumused on täiesti erinevad. Koju jõudes avas host ema veinipudeli ning elas ennast välja. Ta kommentaarid olid lihtsalt parimad! :D. Kusjuures, esimene kord, kui ta alkoholi tarbis (seda küll väga vähe).  

Enne magama minekut alustasime jõulukinkide pakkimisega.

Teisipäev oli selle nädala viimane koolipäev. Meil on nädala lõpuni Thanksgiving break. Peale kooli läksime Tomi, Carlose ja Mariannaga Panera Breadi ning hüppasime paarist poest läbi. Palju meil (kahjuks) aega ei olnud, aga saime kõik lähituleviku plaanid ära arutatud. Kodus alustasin Thanksgivingu koogiga. Host vanaema andis mulle oma lemmikretsepti, et ma selle talle valmistaks. Väidetavalt, ei oska ta ise kooke teha. Elu tegi ta mul väga lihtsaks, ostis kõik vajaminevad asjad ära, isegi vormi andis kaasa. Poole tegemise käigus sain aru, miks talle seda teha ei meeldi. :D 
Kui host isa koju tuli, läksime (üllatus-üllatus) shoppama! See kord oli tal kingi vaja. Proovis küll mitmeid variante, kuid ostma veel ei hakanud. Eks siis lähme varsti jälle. :D 
Kella kümneks sõitsime host isaga Albionisse, Maddyle järgi. Minnes hakkas tee peal lund sadama ning raadiost tulid jõululaulud.. Nii mõnus. 
Võtsime Maddy ja ta varanduse peale ning sõitsime McDonaldsisse. Maddyle süüa ja meile host isaga jäätist ostma. Koju saime umbes südaööl. 

Täna hommikul olin host emale tööl abiks. Pakkusin selle eile välja, kuna tal on nii palju asju, enne Thanksgivingut, vaja teha. Kahekesi saime kella 12 valmis! :)  Selleks ajaks oli Maddy ka üles ärganud ning tahtis McBooki ostma minna. Võtsime host ema auto ja sõitsime Best Buy’sse, kus olid kõik McBookid allahinnatud. Enne lõpliku otsuse tegemist, sõitsime veel Novissse, kuid ühtegi paremat pakkumist ei olnud. Vaatasime veel poodides ringi ning käsime söömas. Brightonis läksime jälle Best Buy’sse, töötajad ütlesid meile juba "Welcome Back!". Enne ostmist sõitsime veel kolm korda koju ja tagasi. Loodan, et tegi õige otsuse.  
Õhtul tulid Emily ja Ceoff meile. Tellisime Tai foodi ja hakkasime kõik koos kuuske + maja ehtima. Host ema pani jõululaulud mängima ning esimest korda, tekkis tõesti jõulutunne. Kuuse all on ka juba hunnik kinke, mis siis, et veel pole isegi detsember. 
Ehtisime maja ära ning ei teadnud, mis edasi teha. Host isa tahtis kinno minna. Viie minutiga oli asi otsustatud, piletid olemas ning tormasime uksest välja (sel hetkel oli täielik movie- tunne). Vaatasime "Catching Fire"-it, mida kõik, peale host vanemate, olid juba näinud. Kellegil polnud midagi selle vastu, et uuesti vaadata.  Host isa oli nii elevil, et ei viitsinud korralikult isegi parkida,  pomises oma ette "fu*k those parking lines.." .
Kodus avanes meile kaunis vaatepilt.  Terve põrand oli puruksrebitud kommipabereid ja kommi jäänuseid täis. Koerad olid vähemalt õnnelikud.  

Mõed faktid ka (PS! kõik on ainult Brightoni põhjal tehtud): 

- Kui räägid lisaks inglise keelel kas või ühte keelt, vaadatakse sind kui imeinimest. 

- Noored arvavad, et inglise keel on üks raskemaid keeli. 

- Ameeriklastele on USA nagu Euroopa. Ainult keel on sama, erinevalt Euroopast. 

- Koolis kirjutavad kõik harilikuga. 

- Kontrolltööd on enamasti valikvastustega. Paljudes klassides, tehakse enne kontrolltööd kõik töös olevad küsimused läbi. 

- Kontrolltööd on väga harva. Kaks tööd nädalas, on nende jaoks väga-väga suur asi. 

- Ühte teemat õpitakse väga kaua. Näiteks õpime esimest maailmasõda juba viimased poolteist kuud. Filme vaadatakse ka palju. 

- Jõlukinkide pealt kokku ei hoita. Inimesed lähevad ikka päris hulluks. 

- Jõulukaunistused pannakse väga varakult üles. Oktoobri lõpus/novembri alguses, olid väga paljudel juba majad kaunistatud. 

- Vähesed majad ei ole väljast kaunistatud. 

- Sügisel on siin enamasti päike (väga harva vihm), kevadel  sajab vihma (vastupidiselt Eestile). 

- Inimsed eelistavad kas või 45 minutit drive in-i järjekorras oodata, selle asemel, et seest 10 minutiga söök kätte saada. 

Host vanaema lemmikook

Lõunaks oli kõik ära sulanud

Tai 

Maddy akvaarium (neli kala)

Kõik, peale host isa

Emili ja Ceoff

hostisa

Reggie

Host ema

Maddy