15 november 2013

Free Day - Cheescake Factory


Alustaks natuke teisest teemast. Nimelt on terve novembri kuu on meil koolis Yellow Ribbon Awarness month. See on aeg, kus pööratakse tähelepanu oma sõpradele ja nende muredele. Eile käidi klassides rääkimas ning jagati pabereid. Seal oli kirjas üle kahekümne erineva telefoni numbri, kuhu vastavalt murele saab pöörduda ning depressiooni/enesetapu mõtete tunnusmärke. Õpilasesindus oli kokku pannud ka selleteemalise video. Videos rääkis üks praegune õpilane oma loo, kuidas ta üritas endalt elu võtta ning keegi isegi ei aimanud, et mõni probleem võiks teda vaevata. Mina seda tüdrukut ei tunne, aga nägin kuidas osad klassikaaslased omavahel väga shokeeritud pilke vahetasid. 
Sööklas oli terve üks sein (aken- üks osa on ainult klaasist) B-tähtedega kaetud. Tähtede peale oli kirjutatud iga viimse kui õpilase nimi. Meeletu töö. Koolis õpib üle 3000 õpilase ning nimesid kirjutas umbes 20 liikmeline grupp.  Minu nime leidis Danielle enne üles, kui ma otsima jõudsin minna. :D 
Söökla ukse juures oli laud, kust sai iga üks endale kollase paela võtta ning nime plakatile  kirjutada.   Kollane pael näitab, et kõik võivad oma murega sinu poole pöörduda. 

Üks asi, mis mulle USA juures (vähemal Brightoni) meeldib, on  kooli ühtehoidvus ning kuidas õpilasi märgatakse. Sportlaste jaoks on eraldi autahvel, neid tuuakse hommikuti raadios esile, kirjutatakse koolilehes jne. Vahetus- ja uute õpilaste jaoks korraldatakse iga aasta New Student Group. Esimesed kaks nädalat oli sööklas New Student Table, kus kõik said koos istuda. Üks suur mure vähem. Iga nädal korraldatakse koolis üritusi, stiilinädalaid jne. Ükski nädal pole lihtsalt tuim õppimine.
Need üritused on kõik õpilaste korraldatud, õpetajad aitavad, kui abi paluda. 

Täna oli meil day off ehk no school. Koolis toimus õpetajate ja lastevanemate konverents (vms). Otsustasime päeva ära kasutada ning läksime Novisse, Cheesecake Factorysse ja shoppama. Emily võttis mu hommikul peale, mul oli täpselt kolm minutit, et riidesse saada ja uksest välja joosta. Ta vend oli ka autos ning esimene lause oli : "I like your accent".. Olime natuke aega Emily juures ning hiljem saime Marianna, Tomi, Carlose, Jinjuta ja Marianna host vennaga (Marianna pidi teda valvama/hoidma, nii et võtsime ta kaasa) kokku. Novisse läksime kõik Tomi autoga. 
Cheesecake Factory on ühes suures kaubamajas, olen sellest varem ka kirjutanud (Twelve Oak Mall). Vaatamata sellele, et on tööpäev, olid seal ikka meeletud järjekorrad. Panime ennast järjekorda ning meil oli 2 tundi aega poodides käia (jah, kaks tundi pidime lauda ootama). Õnneks suurt midagi ei leidnud, ma olen enamus selle kuu raha juba ära kulutanud.. 
Kaks tundi möödus märkamatult ning saime lõpuks sööma minna! Cheesecake oli VÕRRATU! See oli tõesti parim juustukook, mida ma söönud olen. Pärast oli küll paha olla, aga see oli seda väärt. 
Meil oli üks vähe tõsisem teenindaja ning Emily sai nii kurjaks (parem, kui ta Eestisse ei tule :D)! Lahkudes ütles ühele tähtsamale töötajale, et meie teenindaja oli äärmiselt ebaviisakas! Üritasin teda ümber veenda, et ta seda ei ütleks. Kahjuks ei õnnestunud.. ma loodan, et sellel teenindajal probleeme ei teki. Eestis oleks temasugust äärmiselt meeldivaks peetud. 
Et enesetunnet paremaks teha, käisime veel natuke kaubamajas ringi. Tagasi hakkasime alles 6-ajal sõitma, suutsime natuke ära ka eksida. Aga mulle sobib, need autosõidud koos muusika ja hea seltskonnaga on super! 




Tüüpiline USA tüdruku tuba 




Emily-Marianna-mina



Carlos-Tom-Marianna-Braylon-Jinjuta-mina-Emily


Parim Cheesecake!



Breyloni oma. See oli HUGE! 


Carlos  




2 kommentaari:

  1. Väga armas blogi ;) Hea lugeda! Ja muideks.. Emily on niii Blake Lively moodi :P Võibolla tundub see ainult mulle, kuid mingisugune sarnanus neil on :) Jõudu ja jaksu sulle! :))

    VastaKustuta