Möödas on üks pikk nädalavahetus. Esmaspäeval ja teisipäeval meil kooli ei olnud, kuna õpetajad tegid perioodi kokkuvõtteid.
Laupäeval käisime host vanematega shoppamas. Läksime suurde shopping malli ja lõpuks ometi, leidsin endale mantli! Poodides mängis igal pool jõulumuusika ja akendel on jõulukinkide ning erinevate pakkumiste kuulutused. Jõulumuusika on väga hea nipp meenutamaks, et varsti on aeg kinkidele mõtlema hakata.
Lõunaks läksime Howelli, väiksem linn Brightoni lähedal. Sõime lõunat ja käisime linnapeal ringi. Kui seda saab linnaks nimetada.
Pühapäeval toimus host ema kirikus suur oksjon. Kõik müüdavad asjad olid käsitsi valmistatud (küpsised, sallid, koogid, kindad jne) ning alles ei jäänud midagi. Hiljem toimus suurem oksjon, kus müüdi paaripäevaseid puhkuseid, koos hotelli ja hommiku,- õhtusöögiga. Üritus läks hästi korda. Näiteks osteti kolmepäevane reis, mille alg hind olid 200$, 1000$ eest. See on väga tore, kuna saadud raha läheb heategevuseks.
Õhtul osalesin esmakordselt Youth Groupis. Olen vist kunagi maininud, et host ema korraldab seda iga pühapäev, High schooli noortele. See kord palju inimesi ei olnud, umbes 15. Iga kord süüakse koos õhtusööki ja hiljem toimub 1-1,5 tunnine arutelu teatud teemadel. Sel korral arutati noorte populaarsusest koolis. Jäin väga rahule ja üritan nüüd iga pühapäev kaasa minna. Hiljem tulid mitmed rääkima ja kallistama. :)
Õhtul osalesin esmakordselt Youth Groupis. Olen vist kunagi maininud, et host ema korraldab seda iga pühapäev, High schooli noortele. See kord palju inimesi ei olnud, umbes 15. Iga kord süüakse koos õhtusööki ja hiljem toimub 1-1,5 tunnine arutelu teatud teemadel. Sel korral arutati noorte populaarsusest koolis. Jäin väga rahule ja üritan nüüd iga pühapäev kaasa minna. Hiljem tulid mitmed rääkima ja kallistama. :)
Esmaspäeval olin hommikul üksi kodus. Otsustasin host vanemate heaks midagi teha ja riisusin kõik lehed maja eest ära. Õhtuks oli muidugi enam-vähem sama palju lehti maha sadanud.. Igatahes, lõunaks tuli host ema koju ja läksime Ann Arborisse. Võtsime Sooyeoni ja Anna ka kaasa. Emily (host õde) töötab Ann Arboris, Google kontoris. Halloweeni ajal tuli see jutuks ning ta kutsus mind külla ja lubas tuuri seal teha. Alguses läksime restorani ja sõima lõunat. Lõpuks ometi midagi tervislikumat ja rohelisemat. Söök oli väga hea ja valik suur. Kui kõhud täis olid, tegi Emily meile väikese tuuri. Kõik oli nii mõnus, et ma tahaks ise seal töötada. Kui keegi on näinud "Saatan kannab Pradat", siis see nägi väga sealse kontori moodi välja. Igal korrusel olid "snäkibaarid", kust sai iga üks tasuta komme, batoonikesi, juustu, krõbinad jne võtta. Mu lemmik oli nätsumasin. Sellised võiks igal pool olla.
Kui olime kogu kontori läbi käinud, läksime linna peale. Leppisime host emaga kohtumispaiga kokku ning meil oli kaks tundi aega. Ann Arbor on täpselt selline linn, nagu filmides. Tänavatel oli väga palju mustanahalisi ja meeletult baare, söögikohti. Käisime poodides, leidsime paar ülicooli Vintage poodi. Õnneks midagi äärmiselt ilusat ei leidnud ja raha jäi alles. :D
Täna sõitsime Sooyeoni host perega Frankenmuthi. Hakkasime juba kella 9 ajal liikuma. Kaasas olid Sooyeoni host ema, vennad ja vanaema. Noorem vend on tal ülienergiline, Frankenmuth on tunniaja kaugusel ning ta suutis Sooyeoni ja teise venna nii ära väsitada, et mõlemad magasid kohale jõudes. Frankenmuthis külastasime maailma suurimat Christmas Store. Mul oli see teine kord ning nüüd oli juba rohkem jõulu tunne.
Meeletu, kuidas inimesed asju kokku ostavad. Kõigi kärud olid täis jõulumune, ehteid, küünlaid, kuuski, komme. Enamus inimesi lihtsalt viib need pärast poodi ja küsivad raha tagasi (tšekid jäetakse üldiselt kingikotti).
Lõunat sõime Sooyeoni pere lemmikrestoranis. Tellisime Family meali ehk toodi suur hunnik sööki lauale ning kõik said kõike võtta. Väga hea oli ja täitsa Euroopa tunne tekkis (Frankenmuth on n-ö Saksamaa linn USAs). Ettekandjad kandsid Saksamaa rahvariideid ja seintelt võis leida Saksamaa pilte. Peale sööki kõndisime veel natuke ring, käisime poodides ja tegime pilte.
Tagasi jõudsime õhtul. Plaanisime kinno minna, seega Sooyeon tuli minu juurde. Christine pidi ka tulema, aga ta endiselt ei oska mu maja juurde kõndida (ta peab ainult otse, mööda teed, tulema!), nii et jalutasime talle vastu. Josh ja Nate võtsid meid hiljem mu maja eest peale. Tahtsime Panera Breadi minna, aga kuna meil oli ainult 45 minutit aega, jäi see plaan katki. Siinsetel noortel on komme väga vara kohale minna ja siis istuda ja oodata, kuni film algab. :D Igatahes, Tom ja Camilla tulid ka meiega. Vaatasime Gravityt. Ma olin seda varem näinud, aga kuna kõik tahtsid seda nii väga näha, jätsin selle mainimata.
Kokkuvõttes oli väga tore. Homme tuleb jälle kooli minna, ma pean klassi ees oma "hirmsa" Scary Story ette lugema, nii et võite arvata, kui väga ma sinna minna tahan. :D
PS! Rääkisin ühes postituses, et skypedes ei suutnud Eesti keelt rääkida. Võite kõik rahuneda, minu Eesti keel on täiesti meeles ja suudan seda väga normaalselt mõelda ja rääkida. Lihtsalt, kuna ma skypen väga harva, on alguses äärmiselt raske Eesti keelele üle minna. Peale pikka Eesti keelset kõnet, on jälle (natuke) raskem inglise keelt rääkida.
Täna sõitsime Sooyeoni host perega Frankenmuthi. Hakkasime juba kella 9 ajal liikuma. Kaasas olid Sooyeoni host ema, vennad ja vanaema. Noorem vend on tal ülienergiline, Frankenmuth on tunniaja kaugusel ning ta suutis Sooyeoni ja teise venna nii ära väsitada, et mõlemad magasid kohale jõudes. Frankenmuthis külastasime maailma suurimat Christmas Store. Mul oli see teine kord ning nüüd oli juba rohkem jõulu tunne.
Meeletu, kuidas inimesed asju kokku ostavad. Kõigi kärud olid täis jõulumune, ehteid, küünlaid, kuuski, komme. Enamus inimesi lihtsalt viib need pärast poodi ja küsivad raha tagasi (tšekid jäetakse üldiselt kingikotti).
Lõunat sõime Sooyeoni pere lemmikrestoranis. Tellisime Family meali ehk toodi suur hunnik sööki lauale ning kõik said kõike võtta. Väga hea oli ja täitsa Euroopa tunne tekkis (Frankenmuth on n-ö Saksamaa linn USAs). Ettekandjad kandsid Saksamaa rahvariideid ja seintelt võis leida Saksamaa pilte. Peale sööki kõndisime veel natuke ring, käisime poodides ja tegime pilte.
Tagasi jõudsime õhtul. Plaanisime kinno minna, seega Sooyeon tuli minu juurde. Christine pidi ka tulema, aga ta endiselt ei oska mu maja juurde kõndida (ta peab ainult otse, mööda teed, tulema!), nii et jalutasime talle vastu. Josh ja Nate võtsid meid hiljem mu maja eest peale. Tahtsime Panera Breadi minna, aga kuna meil oli ainult 45 minutit aega, jäi see plaan katki. Siinsetel noortel on komme väga vara kohale minna ja siis istuda ja oodata, kuni film algab. :D Igatahes, Tom ja Camilla tulid ka meiega. Vaatasime Gravityt. Ma olin seda varem näinud, aga kuna kõik tahtsid seda nii väga näha, jätsin selle mainimata.
Kokkuvõttes oli väga tore. Homme tuleb jälle kooli minna, ma pean klassi ees oma "hirmsa" Scary Story ette lugema, nii et võite arvata, kui väga ma sinna minna tahan. :D
PS! Rääkisin ühes postituses, et skypedes ei suutnud Eesti keelt rääkida. Võite kõik rahuneda, minu Eesti keel on täiesti meeles ja suudan seda väga normaalselt mõelda ja rääkida. Lihtsalt, kuna ma skypen väga harva, on alguses äärmiselt raske Eesti keelele üle minna. Peale pikka Eesti keelset kõnet, on jälle (natuke) raskem inglise keelt rääkida.
Sooyeon - mina- Anna
Ann Arbor
Pole head pilti, aga sellised majad, nagu taustal paistab, olid igal pool üskteise otsas.
Restoran
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar