07 november 2013

Kolmapäev, meeting


Blogimine hakkab mul järjest harvemaks jääma, seega proovin rohkem asju kirja panna. Võiksitegi soovitada, kas peaksin oma kooli päevadest detailsemalt kirjutama, mida tunnis teeme ja kellega suhtlen. Või jätkan nii, nagu olen varasemalt kirjutanud? 

Täna oli imelik koolis üle pika aja olla. Meil jäi kõigest kaks päeva ära, aga tundub nagu poleks nädalaid käinud.
American Literatures ei jõudnud oma juttu lugeda, seega pean seda homme tegema :S. Samas, mida ma põen? See on kõigest üks tekst, mille ma pean ette lugema. Meeleolu loomiseks kustutatakse klassis tuled ära, ainus valgus on paberile suunatud laualamp. Veel üks pluss asja juures. 
Söögi vahetunnis käisin Mr. Pincenchuti offisis ja sain oma YFU tripile vajamineva allkirja. Plaanin minna kahele reisile, millest kirjutan, kui minek kätte jõuab. 
Füüsikas saime oma eelmise nädala testid tagasi. Sain 29+13 punkt. See polnud üldse väga hea tulemus, aga klassis oli see üks parimaid. Enamus said nii 14 punkti.. Ausalt öeldes, mul on sellest õpetajast tõsiselt kahju. Ta teeb kõik, et need õpilased kõigest aru saaksid ja nad ei vaevu teda isegi kuulama. Näiteks, täna lahendas ta kõik kontrolltöö ülesanded tahvlile, et me oma vigadest aru saaksime. Ta ütles mitu korda, et me kõik üles kirjutaks/ ära parandaks. Tunni lõpus jättis ta meile kodutööks vigade paranduse (mille me tahvlil kõik ära tegime) ja poolel klassil oli kisa lahti..

Peale tunde oli Cross Country meeting. Pidime kirjutama mida paremaks muuta, mis meeldis/ei meeldinud, parim mälestus jne. Lõpus oli igal ühel võimalus paar sõna rääkida. Kas tänada või oma meeldejäävamat kogemust kirjeldada. Hästi armas istumine oli. Peale seda jalutasime Mariannaga läbi kooli, uskumatult hea oli liikuda, kui ei koperda iga meetri tagant kellegile otsa. Üks tiimikaaslane seisis eemal ja raputas pead,  kui lähemale jõudsime hakkas ta korrutama, et  me oleks iga päev nagu moeajakirjast välja astunud?! :D Siin saab normaalseid spordiriideid kandes ka rohkem komplimente, kui Eestis aasta jooksul kokku. Pole midagi imestada, nad ise on vahest liiga laisad, et pidžaama tavariiete vastu vahetada. 

Peale meetingut tuli Marianna minu juurde. Saime jälle normaalselt rääkida! On väga suur vahe, kas sa räägid Eurooplase või Ameeriklasega. :D Tom ja Devin (music humanityst) on seni ainsad, kellega ma saan rääkida, nagu Eestlase/Eurooplasega. Tajuvad sarkasmi ja puha.  

Hiljem läksime host emaga poodidesse. Toidupoes kohtasime host ema tuttavat, üks hästi tore vanem naisterahvas. Ta arvas, et Eesti on Lõuna-Ameerikas. Eesti on nii pisike, et pole väga imestada. 

10 kommentaari:

  1. Väga hea blogi :) Lemmik :)
    Iga uus postitus on väga oodatud :)

    VastaKustuta
  2. Palun ära hakka harvem kirjutama, sinu blogi on niii hea! Selle aasta ameeriklastest üks parimaid! Aitäh sulle!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ait2h Sulle, selle imeilusa kommentaari eest! :D Tahaks tihedamini kirjutada, aga kuidagi ei tule..

      Kustuta
  3. Parim blogi, mida siiamaani lugenud olen :) Mul tekkis mõte minna paari aasta pärast USAsse, alguses arvasin, et keeletest on takistus, sest minu inglise keel on kohutav, aga tundub, et see nii raske pole :)
    Igatahes edu Sulle :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh Sulle!! :D Ja ära keele pärast muretse, mu inglise keel oli VÄGA kohutav, klassis üks halvimaid, ja olen endiselt elus. :D Ära lase keele pärast oma unistusi rikkuda!! :D

      Kustuta
  4. Mul on küsimus, kui väljas söömas käite, kes maksab Hostvanemad, Sõprade hostvanemad kui nemad kutsuvad, ise???

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Host vanematega söömas käies maksavad alati nemad (lepinug üks punk on, et tuleb süüa anda) ja sõprade hostvanemad on ka seni ise maksnud. Muidu see ilmselt sõltub host perest. :D

      Kustuta
  5. Tekkisid mõned küsimused :)
    Kas Sa olid enne vahetusaastat julge? Kas Sa tundsid end võõras seltskonnas vabalt? Kas Sa julgesid võõraste inimestega rääkida rohkem kui hädavajalik?
    Vabandan, kui küsimustega tüütan :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle meeldivad küsimused! ;) Aga enne vahetusaastat... arg ma nüüd ei olnud, aga see ikka olenes väga seltskonnast, kas ma olin jutukas või mitte. Samuti ka see, kui vabalt ma ennast tundsin.
      Võõrastega tänaval/poes küll rääkima ei hakanud. Ainult juhul, kui olin ära eksinud vms. :D Ja ma usun, et oleks julgenud rohkem rääkida, aga ma ei tundnud eriti vajadust. :D
      Aga, kui sa peaksid tundma, et oled arg ja ei taha sellepärast minna, siis ära tee seda! See on uskumatu, kuidas vahetusaasta inimesi muudab ja enamasti ainult positiivses suunas. Sa muutud automaatselt avatumaks, mingi hetk sind enam ei huvita, mida inimesed sinust arvavad. Üldiselt leidub ikka keegi, kes sinuga ise rääkima tuleb ja kui ei, siis ise rääkima minnes, tekib neil vägagi palju küsimusi. :D Kui tunned, et oled liiga arg, siis on vahetusaasta just see õige asi!! :D

      Kustuta