Homecoming

Päeval käisin veel kleiti ja kingi otsimas, aga leidsin kõike muud peale nende. Enda valmis sättimiseks läks umbes 10 minutit, kuna meikida ma ei viitsi :D. Ma olin vist kogu ürituse kõige vähem üleslöödud inimene. 
Kella kuueks kogunesime Joshi juurde. Alguses mõtlesime välja sööma minna, aga Joshi vanemad kutsusid meid enda juurde :D. Olime oma väikese pundiga: mina, Marianna, Anna, Josh, Carlos ja Nate. Enne õhtusööki tegime õues pilte, kõik vanemad pildistasid meid igast nurgast. Täitsa kuulsuse tunne tekkis. Õhtusöögiks olid Joshi vanemad meile hiiglasliku lasanje tellinud ning magustoiduks serveerisid brownie’sid vaniljejäätisega.  Võrratu söök, imeline seltskond!  

Kooli läksime meelega hiljem, autos panime muusika põhja, et peomeeleolu sisse saada. Tantsimine toimus spordisaalis, kõik oli ära kaunistatud (igal pool olid tulukesed jne).  Kes tantsimisest ära väsisid, siis nende jaoks oli tehtud väike kohvik ning fotonurk. Politseid olid ka kohal, kuigi enamus neist istus telefonis ega pööranud saalis toimuvale tähelepanu.  

Nägin nüüd oma silmaga grindimise (tantsustiil, kus tüdruk pm nühib ennast poisi vastu) ära ja mul pole sõnu...See oli pehmelt öeldes rõve. Õnneks leidus ka inimesi, kes tantsisid normaalselt. 

Välimuse peale olid kõik palju aega ja raha kulutanud. Kui muidu kantakse riideid, mis esimesena kätte juhtuvad, siis homecomingul olid kõik hästi üleslöödud. Tüdrukutel liibuvad kleidid/uhked soengud/meik, poistel ülikonnad. Osad Cross Country tüdrukud olid sporditossudega tulnud, et näidata, kui väga nad jooksmist armastavad.  

Kogu ürituse parim osa oli see, et nägin kõik vanad sõbrad ära. Näiteks Brenna, Danielle ja Katie. Koolis näeme väga harva, kuna kõik tunnid on täiesti erikohtades. Palju uusi toredaid inimesi kohtasin ka. :) 

Pidu kestis südaööni, aga me läksime Joshi, Anna, Marianna ja Carlosega varem ära, Nate tuli natuke hiljem järgi. Tegime Joshi juures bonfire. See oli kogu õhtu kõige mõnusam osa, ma ei suuda uskuda, et ma tunnen neid inimesi vähem kui kaks kuud?! Ma soovisin, et see õhtu ei lõppekski ära.. Südaööl läks meil kõigil kõht tühjaks ning hävitasime alles jäänud lasanje ära. Tahtsime s’more ka teha, kuid keegi oli vahukommid ära söönud..

Öösel viskas Josh kõik koju, autos panime muusika põhja ja laulsime täiest kõrist kaasa. Vaene Anna, ta vist ei tule kunagi enam meiega välja. Ta on äärmiselt rahulik ja täiskasvanulik inimene. :D 

Ühesõnaga super õhtu oli ja ilusad mälestused, mida kunagi Eestis igatseda! Kahjuks pildid on vägaa halvad, kuna kellegil polnud korralikku kaamerat. Kui pilte juurde saan, lisan siia. :) 

Nate-Carlos-mina-Josh-Marianna-Anna

Ja mõned populaarsemad laulud, mis mulle kunagi seda aega meenutaks. :D