20 veebruar 2014

Florida trip 5


Täna veetsime terve päeva Miamis. Aega anti viistundi, võisime vabal valikul kas rannas või poodides olla. Me läksime oma grupiga kõigepealt poodidesse ja niisama Miamit vaatama. Tõesti imeilus koht: helesinine vesi, päike, tee äärtes ilutsevad palmid, kõnniteed, BUSSID, uhked autod, elu nautivad inimesed.. väga mõnus. Pärast paari poodi, jagunes meie suur grupp kaheks. Ühed poodi ja teised randa. Ma proovin asjade/riiete ostmist vältida, seega ühinesin rannagrupiga. Ostsime meeletult kalli hinna eest jäätist, käisime tee peal paarist kohast läbi ning läksime kõrvetava päikese kätte. Anika (Saksamaa) üritas extra tugevat päiksekreemi rannaputkast osta ning selle jaoks pidi ta osariigi postiindeksit (pidin seda sõna googeldama!?) tedma ning enda telefoni numbri andma. Küsisin, miks neil seda telefoni numbrit vaja on? Vastust ei saanud.. Kui keegi teab, andke teada. :D

Rannas pidime kella 3:30ni olema, ehk kuskil neli tundi. Paljud katsid ennast pikkade riietega, et mitte eilset põletust hullemaks teha.  Kui alguses ei suutnud ettekujutada, kuidas need tunnid päiksekäes üle elada, siis tegelikult aeg lendas. Juba varsti sõitsime Holocaust muuseumisse. Erinevalt ajaloo klassiga käidud muuseumist, asus siinne vabaslooduses, ilusas looduskaunis kohas. Meeleolu see rõõmsamaks küll ei teinud. Kohutav on neid pilte ja lugusid kuulda. Näha juuste- jalanõude hunnikuid, mis kuulusid tapetud inimestele... Lõpus saime ühe armsa vanamehega rääkida, kes oli üks vähestest ellujääjatest. Ma ei suuda kirjeldada, kuidas ma teda imetlen. Muutkui sisestas meile, et kunagi ei tohi alla anda ning naeratus ei kustunud sekundikski ta näolt. ISegi kui ta kirjeldas, kuidas neid seal näljutati. Mõelge, kui raske võib temajaoks seda meeletut raiskamist pealtvaadata olla.  Talle anti päevas heal juhul üks leivaviil ning nüüd ta näeb, kuidas retstoranis tuuakse hiiglased portsjonid, millest pool lihtsalt minema visatakse.

Peale muuseumit läksime õhtusöögi paika. Restoran asus keset välishopping keskust (ma ei suuda välja mõelda, kuidas seda eesti keeles öelda). Asus mere ääres, väikesed suveniiripoed ja korralikud firma poed olid igal pool. Õhtusööki sõime jälle Kuuba retoranis, mis oli Forest Campi teemaline. Magustoiduks serveeriti šokolaadikooki!
Hiljem saime veel aega nendes väikestes poodides käia. Olime päev otsa tätoveeringutest rääkinud ning juhuslikult sattus meie teele üks normaalse hinnaga tätoveeringu tegemise putka. Lisaks olid need kahenädalased ehk ei pea eluaeg sellega ringi käima. Hinnad algasid 21$. Mina tegema ei hakanud, kuid päris mitmed meie grupist tegid. Kuivama pidi see asi 3 tundi.. ja nii imelihtne oleks see üheks suureks käkerdiseks muuta. Kas või, kui kogemata kellegi näo vastu lähed (lööd käega vms), pead selle musta lärakaga kaks nädalat ringi käima. :D Õnneks seda ei juhtunud. Väga lõbus oli ning tagasi hotelli jõudisme hilja. Meie toast polnud keegi väsinud, nii et rääkisime ja naersime kuni kella üheni öösel. Avastasin, et isegi asiaadid võivad päris hullud olla. :D Sain palju uusi fakte ka teada. Näiteks tüdruk Lõuna-Koreast, peab koolis kella 7st hommikul, kuni kella 10ni õhtul olema. Eraelu kellegil ei ole, nädalavahetusel magatakse suurest õppimisest. Üks suur põhjus, miks ta vahetusaastale tuli.






















Holocaust muuseum



Ellujääja




Õhtusöök. Kui midagi vaja oli, tuli punane silt keerata.








6 kommentaari:

  1. Ma tahan just Lõuna-Koreasse minna :D kes teab, kas ma ka peale seda Eesti koolisüsteemi üle virisen :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Cool! Saad väga kõva kogemuse! Loodan, et hakkad blogi pidama. Loeksin huviga. ;) :D

      Kustuta
  2. Mul on väga hea meel, et Sa leiad kirjutamiseks aega :) Suurepärane blogi :)

    VastaKustuta
  3. Appi kui lahe! Pilte vaadates tuli nii suur suveigatsus peale! :) Oehh, kui mälestusrikas see vahetusaasta ikka on! Palju palju edu sulle! :))

    VastaKustuta