Kaks kuud

Uskumatu, et ma olen siin juba kaks kuud olnud. Mäletan, kuidas ma Eestis olles olin kindel, et peale kahte kuud on mul raudselt koduigatsus. Aga mul tõesti pole, absoluutselt. Loomulikult tahaks kõiki sõpru ja peret näha, aga see on üks aasta ja ma üritan kõike 100% nautida. Üritan siis jälle väikese kokkuvõtte teha ning kirjutada, mis muutunud on.  

Pere

Perega on mul tõsiselt vedanud. Ma ei vahetaks seda perekonda, mitte ühegi teise host pere vastu. Nad pole absoluutselt tüüpilised USA vanemad. Nad annavad mulle sama palju vabadust, kui mul Eestis oli. Ainuke palve ongi, et ma annaks neile teada, kus ma olen. Nad on mulle mitu korda öelnud, et ma ei pea nendega kuhugi minema, kui ma ei taha (kirik, vanavanemate sünnipäev jne). Üks kindel põhjus, miks mul koduigatsust pole tulnud, ongi nemad! Raske uskuda, et ma tunnen neid ainult kaks kuud (natuke rohkem). Tunudb, nad oleksin neid terve elu tundnud. Ma ei suuda mõeldagi, kuidas ma nad kõik aasta lõpus siia jätan.. 

Kool 

Kool on super. Nüüdseks on kindlamad sõbrad kujunenud, kellega väljas käia ja enne tunde juttu rääkida. Kuna tunnid on iga päev samad, siis on igas klassis oma seltskond tekkinud, kellega koos olen.  Tundides on õpilased endiselt vaikselt, kuid tunnevad ennast äärmiselt vabalt. Alati on keegi, kes sööb, istub jalad laua peal, on telefonis või lebab põrandal. Uskumatu, aga osad tüdrukud isegi krooksutavad üle klassi. 

Kui otsida erinevusi Eesti ja USA tundide vahel, siis on kõige lihtsam rääkida kokandusest ja koorist. Kokanduses teeme väga lihtsai asju: omletti, küpsiseid, puuviljasalatit jne. Põllesid ei kasutata. Kõik vajaminevad ained on lauapeale valmis laotud, ise midagi ostma ei pea. Selle tõttu on kõike väga minimaalselt ja üle midagi kunagi ei jää. Kuna tund kestab ainult 57 minutit, siis enamasti on söögi tegemine kahe päeva peale ära jaotatud. Üks päev tehakse valmis, teine päev (vajadusel) küpsetatakse ja süüakse. Topelt tunde siin üheski tunnis ei tehta.

Koor on üsna mõttetu (olen seda varem vist öelnud). Enamus tunnist teeme hääleharjutusi ja mängime mänge. Kõige imelikum on see, et mind pandi teise häälde, aga mõned laulud laulame meie kõrgemat häält. Kohati ma olen lihtsalt vait, kuna ma ei saa nii kõrgelt laulda. 
PS! Füüsika perioodi hindeks sain B!

Keel 

Rääkimine läheb aina lihtsamaks. Kui loen õpikut, saan juba lausele üldiselt pihta, kuigi enamus sõnad on võõrad. Sõnade hääldamine on ka lihtsamaks muutunud. Imelik, et USAkad ei oska ise ka inglise keelt, rääkimata kirjutamisest. Näiteks kirjutas üks tüdruk beeing (?!), mitte being.. Ma usun, et 90% minu Eesti sõpradest räägivad paremat inglise keelt. 
Aga eile tabas mind küll väga ootamatu hetk! Hakkasin hommikul Marioniga skypema, viimane kord kui Eesti keelt rääkisin (me ei mõtle kirjutamist), oli umbes kuu aega tagasi. Ja ma lihtsalt ei suutnud alguses rääkida! Ilma liialdamata. Hetkel on mul vist olukord, kus ma ei suuda ühtegi keelt normaalselt rääkida. Kuigi kümne minutiga sai asi korda ja suutsin normaalseid lauseid moodustada. Mõned "But", "I know" jne, sattusid ikka lausetesse. Ma olen endiselt sellest üsna šokis. :D 

Vahetusõpilaskes hakkamine 

See küll ei ole minuga või muutustega seotud, kuid kirjutan lühidalt USAkate vahetusõpilaseks hakkamisest. Usas see populaarne pole, kuid kõiki vahetusõpilasi oodatakse väga. Mul on tekkinud juba mõned kindlad inimesed, kes uurivad põhjalikult vahetusprogrammi kohta ning tahavad Eestisse vahetusaastale tulla. Mõne puhul ma isegi täitsa usun, et see saab teoks. Host ema muidu rääkis, et USAkad võtavad sellise seikluse väga harva ette. 

Kõik küsimused on oodatud, kui midagi rääkimata jätsin. :)