Holokaust muuseum

Warrior Weeki puhul otsustati kool üheks päevaks üles soojendada:  "Warm Up For Warriours". Kooli peal võis esmaspäevast saati plakagteid näha, millel kuulutas, et kõik kannaksid neljapäeval suve riideid. Kogu see kütmine läks koolile kõvasti maksma, kuid laste nimel võetakse kõike ette. Marianna ütles nii hästi, et ta suveriideid ei kanna, kuid vähemalt on üks kordki koolis soe olla.  

Koolis pidin täna ainult esimeses tunnis käima, kuna teisest tunnist sõitsime Holocaust muuseumisse. Kogu päev oli tõsiselt huvitav (pilte kahjuks ei ole, kuna isegi kotti ei lubatud sisse võtta).Kokku tuli üle 200 õpilase, kõik freshmenid v.a vahetusõpilased. Jaotati kuuesteks gruppideks, igas kuskil kolmkümend õpilast. Muuseum oli Teisest Maailmasõjast, kui Hitleri korraldustel tapeti miljoneid juute. Tuuri keskel käisime vagunis, millega juute küüditati. Neid topiti sinna sadu, vagun oli nii kitsas, et magama pidi püstiseistes, wc-st ei maksnud unistadagi. Seisime seal kolmekümnekesi, uksed olid avatud ja vaatamata sellele tekkis õhupuudus. Proovisin ette kujutada, kui vagunis oleks üle 100 inimese, õues on +30 kraadi ning uksed-aknad on suletud. See on lihtsalt õudne, mida nende inimestega tehti. 

Oleks see kõik.. sellele järgnes karm "surmalaager", kus juudid sunniti Saksamaa heaks töötama ning maha lasti neid nii kuidas tuju tuli. Kes liikus aeglaselt - lasti maha, kes jäi teele ette - lasti maha. Videosi meile väga ei näidatud, kuid ühest klipist nägime, kui nälginud need vaesed juudid olid. Kust kohast leiab keegi õiguse inimestega nii teha??? Mulle lihtsalt ei jõua see kohale. 

Tuuri lõpus kuulasime ühe ellujääja muljeid. Seda osa ootasin kõige rohkem. Uskumatu mõelda, et ta nii normaalne peale selliseid läbielamisi on. Reaalselt inimest kuulates, on kogu see hirm ja valu, mida ta tundis, nii hästi tajutav. 

Vaatamata õudusttekitavatele ja kurbadele tunnetele, oli kogu muuseum äärmiselt põnev. Sellised kohad on parim koht õppimiseks, mida inimesed ei tohiks kunagi teha ega läbi elada.  

Õhtupoolik möödus lõbusamalt. Track oli mõnusalt väsitav ning peale seda veetsime koolis natuke aega. Ainuke hetk, kui seal normaalselt liikuda saab. Üks Einstein sattus ka meie lähedusse, sain tarka juttu ka vahelduseks kuulda. 
Kodus läks kiireks. Host isa tuli tööreisilt koju, seega läksime välja sööma. Pärast pidin kõik asjad homseks ära pesema ja pakkima. Üks kampusn tõmbus pesus kokku- Eestise tulek on ühe asja võrra kergem wuhuu! :D
Homme lähen Floridasse, YFU tripile. Sõidame sinna bussiga, nii et ees on ootamas tore 24-tundi bussis. :D  Võtan arvuti kaasa ning üritan teid asjadega kursis hoida. 

Ilusat sõbrapäeva teile kõigile ja palju tugevaid kallistusi mu sõpradele ja perele!! ;)