13 veebruar 2014

Warrior Week


Nädalad lähevad nii kiiresti, et isegi blogimiseks ei taha aega leida. Eks suure tahtmise korral leiaks, aga viitsimisest jääb puudu. Mis siis toimunud on ? 
Hetkel on koolis käimas Warrior Week, ehk koolipeal müüakse erinevaid asju ning raha annetatakse Afganistaanis sõdivatele ameeriklastele. Näiteks ühel hommikul müüdi $1 donutseid. :) 

Esmaspäeval söökla poole kõndides, tuli üks võhivõõras tüdruk minuga rääkima. Ilmselt tõmbas mu nimi, mis oli suurelt mapi peal kirjas, ta tähelepanu. Alustuseks uuris, kuidas seda hääldada ning sellele järgnes küsimus, kas ma olen  KOREAST? Sooyeon (Korea võp) olevate tema väga hea sõber. Olen igasuguseid veidraid küsimusi saanud, kuid asiaadiks peeti mind küll esimest korda.
Õhtul käisime iga nädalasel Taco Mondayl ja isegi Dairy Queenis käisime üle pika aja! Kui ükskord koju saime, ootas mind laual PAKK - EESTI PAKK! Siin oleks nagu aasta läbi jõulud, ainult õnnetunne on iga kord kordades suurem. Eriti, kui neid Eesti leiva kotikesi näha. ;) :D Tahaks automaatselt kohe telefoni haarata ja oma ülimad emotsioonid ja tänu edasi anda (TUHAT TÄNU!!! :)).. Kuid siis meenub, et see pole hetkel võimalik. Tuleb mõni kuu oodata. 

Teisipäeval kutsus Tom mind endaga shoppama. Peale tunde sõitsime Twelve Oaksi ja aitasin tal riideid valida. Naljakas on vastasssoost inimesega poodides käia, ta isegi ei osanud endale suurust valida. :D:D  Kodus panin asjad ära ning kõndisin samad teed pidi tagasi. Läksime host ema emale sünnipäeva kinki otsima. Kui üks kord koju sain, pidi kõht näljast kokkukuivama. 

Child Developmentis näitas õpetaja meile erinevaid lastele mõeldus šampoonipudeleid ja muid tarvikuid. Mida kõike ka välja ei mõldaks. Näiteks oli selline hambapastatuub, mis hakkas korgi sulgedes laulma. Laul kestab täpselt 70 sekundit  - nii kaua, kui laps peaks hambaid pesema. :D 


Nüüd, nädalakeskel, toimus lõpuks ometi huvitav koolipäev. Tunnid läksid ruttu ja passimise asemel, tegime lihtsaid ülesandeid. Füüsikas tuli üks poiss uurima, kust ma pärit olen ning minu suureks üllatuseks ta teadis, kus Eesti asub. Peale vaadates ei tuleks selle pealegi. Oskas kohe öelda, et Läti ja Leedu on ka seal samas. 
Söögivahetunnil nägin esimese USA draama ära. Sõime rahulikult oma võileibu, kui kõrval lauas hakkas keegi röökima ja sõimama. Tegemist oli kusjuures poisiga. Karjus tüdrukute pundi peale, tõmmates kõigi tähelepanu endale. Teda häiris, et nad ei istunud tema lauda ja sõimas neid kõige halvemateks sõpradeks ja kohutavateks inimesteks.. :D 
Peale tunde käisime trackis ning hiljem kõndisime Marianna ja Sydneiga Brightonisse. Õues päike paistis, isegi liiga külm ei olnud. Valisime esimese ettejuhtuva Itaalia restorani, kus üks maitsev õhtusöök süüa. Mul jäi see kord raha alles (olime hostema ema sünnipäevale minemas) ning jõin oma keedetud vett (sidruniga).  Hüppasme Great Harvestis läbi, et Justinele tere öelda. Mu lemmikkoht. Alati pakutakse saiakesi, küpsiseid või muud head kraami. :D Üsna varsti võttis host ema mind peale ning läksime sünnipäevale. Rahvast palju ei tulnud, kuid väikesed lapsed tegis selle tasa. Süüa saime korralikult, nagu siin ikka kombeks on. 

Homme on plaanis ajaloo klassiga muuseumisse minna. Kui on midagi kirjutada, annan teile teada. 
  

See on see $300 kampsun (Rileyl)

Lemmik 

"Unustasin nime ära" ja Justine 

Parim Snap mis ma saanud olen. :D 

EESTI PAKK


USAs armastatakse ka Eestis





4 kommentaari: