Lihtsalt infot

Tahaks nagu iga päev kirjutada, aga pole midagi erakordset juhtunud. Kõik pere-sõbrad-tuttavad võite rahuneda, kõik on korras. :D 

Sellel nädalal on koolis olnud kolm testi. Kõik olid naeruväärselt lihtsad, võisime materjale kasutada ning küsimused olid kerged. Kuidas see võimalik on, et pooltel on ikka kõik valesti? :D 
Spikerdamine siin väga levinud ei ole. American Literatures küsisin oma pinginaabrilt (enne tööd), kas võin kaks vastust tema pealt kirjutada, et ma null punkti ei saaks? Selle peale ta muigas ja ütles ei. :D See kehtib üldiselt ainult tüdrukute puhul. 

Teisipäeval oli meil race, mis toimus suurel golfiväljakul, linnast väljas. Meeletult palju pikki sirgeid, need tegid raja raskeks. Peale race tundsin ennast jälle kõige õnnelikuma inimesena, nii et tore oli. :D  Aeg oli jälle sama, mis eelmine kord (25 min).

Täna õppisime American Literatures, millal kasutada is ja millal are.. Ülesanne oli lühike ning selle tegemiseks saime 15-20 minutit?! Enamusel oli pool ülesandest valesti tehtud. 

US Historys nägin esimest korda, kui tunnis õpetajat ei kuulatud. Üsna tavaline on, et õpilased istuvad jalad laua peal või lebavad kõhuli põrandal, aga kunagi keegi ei sega tundi. Tõenäoliselt oli tegu erandiga, kuna see õpetaja oli üsna veider. Osad õpilased ka. Üks küsis mu käes, mis/kes on vahetusõpilane (neil on iga aasta vähemalt 10 võpi)..  
Kokanduses oli test, peale mida sõime vastlakukli sarnast asja, ainult vahukoore asemel oli (õnneks) jäätis.
Füüsikas pidime erandkorras ühe ülesande käsitsi vihikusse kirjutama. Üldiselt prindib õpetaja kõik välja ning igas tunnis, iga päev, saame vähemalt 2-3 paberit. Ma olen ühe kuuga saanud rohkem pabereid, kui Eestis ühe poolaastaga. Looduse peale väga ei mõelda.

Enamus õpetajaid Brightonis on patrioodid (nii palju kui ma kohanud olen). Ülesanded on alati seotud Ameerikaga, igas klassis on Ameerika lipud ja muust maailmast üldiselt ei räägita. Ainult Ameerika! Pole väga imestada, et keegi Euroopast midagi ei tea. 

Positiivselt on üllatanud, kui korralikult/ettevaatlikult noored autoga sõidavad. Alati sõidetakse pigem natuke aeglasemalt, kui kiiresti. Kui olen küsinud, kas nad kiirust kunagi ületavad, on enamus mind väga shokeeritud näoga vaadanud. Aga loomulikult on erandeid. 

Koolibussidel on reegel, et nad peavad raudtee ääres seisma jääma, ukse avama ning kuulama ega rongi ei tule. Minu arust on see mõttetu, kuna kõik on ilma ust avamata väga hästi näha. Seal pole isegi põõsaid ega midagi. 

Muidu läheb elu siin väga hästi ja kiiresti, isegi kiiremini kui Eestis. Järgmisel nädalavahetusel on YFU Macinac Trip ning ülejärgmine nädalavahetus on Homecomeing. Sel nädalavahetusel lähme võib-olla kahe võpiga homecomeingu kleite vaatama. 

Kõike ilusat ja parimat teile Eestisse! :D 

Käisime pühapäeval koertega metsas. Üliilus oli. 

USA restoran

Vietnami võp

Korea võp

Hiina võp

Kokandus