Tänane päev möödus jälle Philadelphias. Tõusime varakult, sõime ühise laua taga hommikust ning Rebecca ja Tony rääkisid meile päevaplaanidest. Nagu eile mainisin, kutsusime Peteri (Saksa võp) ka kaasa. Peale hommikusööki võtsime ta peale ning sõitsime Philadelphiasse. Ilmaga vedas, päike paistis ja täitsa soe oli.
Kui eile nägime rohkem Philadelphia kõrvaltänavaid, siis täna tutvusime kesklinnaga. Esimese asjana sõitsime tänavale, kus on väidetavalt kõikide riikide lipud, tähestikulises järjekorras. Eesti lipu nägemine võttis küll seest soojaks. :D Otsisime Saksamaa ja Šveitsi ka üles ning tegime iga lipu all pilte. Seal samas oli suur kunstimuuseum, mis on USAs suuruselt kolmas. Muuseum on tuntud ka oma trepiastmete poolest. Seal filmiti kuulus stseen (filmis "Rocky" -Sylvester Stallone), kus poksija (Rocky Balboa) jooksis treppidest üles ning tõstis oma rusikas käed õhku. Kunstimuuseumi kõrval oli Rocky Balboa pronkskuju. Kui meie igal pool pilte tegime, siis Tony sõitis meil autoga kannul.
Et linnast parem ülevaade saada, viisid Tony ja Rebecca meid tunniajasele tuurile. Hobusega. Istusime vankris, saime soojad tekid ümber, kuulasime giidi ja vaatasime ümbrust. Minu lemmikkoht oli tänav, kus olid linna ühed esimesed elumajad. Vanad ja äärmiselt mõnusad. Kes pole kuulnud, siis Philadelphiat loetakse USA sünnikohaks. Betsy Rossi valmistas seal ka esimese lipu, 13-tähega. Sõitsime mööda, tegime pilte (mis lisan hiljem). Tuur läks ruttu ning vaadata oli palju. Lõpetasime täpselt Vabaduse kella (The Liberty Bell) kõrval. Sisse jätsime minemata, kuna vastasel juhul oleks pidanud 2-3 tundi järjekorras ootama. Saime aknast piisavalt hea pildi. :D
Suutsime kuskil 7 korda plaane muuta ning lõpuks läksime sööma. Tony on reisi algusest peale, iga päev, Geno Steaki maininud. Philadelphias väidetavalt üks populaarseimaid kohti. Võimalik, kuna järjekord oli nii pikk, et pooled inimesed seisid keset autoteed. Putka asus kesklinnast väljas, ümber olevad majad olid koledad ja hakkasid vaikselt lagunema. Tänava äärtes vedelesid prügihunnikud, kust kodutud koerad-kassid süüa otsisid. Putkakõrval mängisid väikesed mustanahalised korvpalli, lühikeste varrukate ning sortsidega (õues oli 0 kraadi). Võileib (pole kindel, kuidas seda nimetada) oli SUUR, ühest oleks meile kolme peale jätkunud. Valmis tehti need (5 tki) maksimum kahe-kolme minutiga. Koosnes lihast (ma parem ei mõtle, mis looma liha see võis olla) - pitsakastmest- saiast- sulatatud juustust. Polnud kõige hullem söök, mis ma söönud olen. :D
Astusime veel paarist kohast läbi ja hakkasime Denveri poole sõitma. Olime Sarahiga (Tony tütar) õhtusöögi kokku leppinud, tal oli sünnipäev. Koht oli ideaalne- Cheesecake Factory! Õnneks olime laua kaks tundi varem ära broneerinud (sealsed järjekorrad on igal kellaajal vähemalt tund aega). Oleks mul vaid võimalus iga päev sinna minna ja kõik koogid (vahetusaasta lõpuks) ära proovida. Sarahile tehti töötajate poolt üllatus, toodi kaunistatud kook koos küünlaga ning laulsid üle restorani sünnipäeva laulu. Pärast tulime kõik Roberti juurde (kus me ööbime) ja toimus väike movie night. Väga tore oli! :).
Giid jäi ka peale
Liberty Bell
Cheesecake Factory
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar