Laupäeval käisime jälle poodides, otsisisme viimaseid oste. See kord päris seitset tundi ei läinud, me ei saanud ju jalgpalli maha magada. Sõitsime kohalikku baari, põhiline jalgpallifännide kogunemispunkt. Seinad olid suurte telekatega kaetud, fännid karjusid ja elasid kaasa, õlleklaasid ja kana nuggetsid ees. See on ikka imetlusväärne, kui tõsiselt USAkad oma tiime toetavad ja kaasa elavad. Me istusime seal senikaua, kuni söögid söödud said. Peale seda host isa väitis, et tal on vaja "õppima" mina. Iga kord sama vabandus, kui ta kuskil olla ei taha. :D Kuid mul ponud midagi selle vastu, olime seal piisavalt kaua.
Enne õhtusööki käisime host isaga mööda poode ja otsisime Datli kooki. Nimelt sõi ta mu host ema koogi ära, mille üks peretuttav valmistas. Käisime mitu toidupoodi läbi + Brightoni koogi kohvikus, kuid igal pool olid otsas. Õnneks siiski leidsime kaks väikes kooki, kuid need ei olnud kaugeltki sama maitsega.
Kell kümme õhtul mõtlesime Maddyga kinno minna. Vaatasime "Raamatuvarast", mida olin juba ammu näha tahtnud. Raamat oli väga hea, film meeldis ka. :)
Pühapäeval lõpetasime Maddyga pusle ära. Host isa ostis reedel pusle, et me saaksime seda kõik koos kokku panna. Tegelikult panime Maddy ja host emaga seda, host isa loobus peale karbi avamist ning pidi "õppima" minema. Host ema ja Maddy tegid terve aeg häid nalju ta üle. :D
Pärastlõunal viisime Maddy Albionisse tagasi. Host isa istus taha ja hakkas Catching Fire raamatut kuulama (jah, tema kuulab raamatuid, mitte ei loe neid). Koju jõudes läksin kohe Youth Groupi. Mulle meeldib selle grupi juures, et kõik inimesed on täiesti erinevad isiksused. On hüperaktiivseid, tagasihoidlikuid, vaikseid, väga kõvahäälseid, humoorikaid, veidraid jne. See loob sinna väga mõnusa õhkkonna. Eile tegime mitmeid erinevaid asju, palve lugemisest mediteerimiseni. Viibisime erinevates ruumides ning ühes ruumis olid kolm "lõhaküünalt". Mõnus kärsakas oli igal pool, kõik köhisid ja hoidsid hingekinni. Üks poiss tuli hiljem ja esimene küsimus oli: "Is something burning here?"
Täna oli üle pika aja jälle kool. Kolm nädalat jõuluvaheajani! Ajaloos vaatasime filmi "Flyboys", oleme endiselt esimese maailmasõna juures. Music Humanitys saime teada, et kogu makstud bussiraha, on ära varastatud (lähme Detroiti, muuseumisse). Klassides meil kahjuks kaameraid ei ole, seega on üsna vähe tõenäoline, et seda kunagi näeme. Eks näeb, mis saab.
Kooris tegime kõike muud, peale laulmise (nagu alati). See kord tehti kahele õpilasele eratundi, meie tunniajast. Lihtsalt vaatasime ja kuulasime neid. :D Järgmine neljapäev on meil koori kontsert ja keegi ei oska mitte ühtegi laulu. Ma ootan huviga, mis seal saama hakkab.
Peale tunde, tulin Joshi ja Natega koju, sõitsime meie kooli kõige hirmuäratavamast tüdrukust mööda. Mul käivad iga kord judinad üle, kui ta koolis mulle otsa vaatab. Josh rääkis, et see tüdruk oli lubanud ta kaks aastat tagasi noaga surnuks pussitada. Saatis facebooki kirju ja tahtis majja sisse murda.
Õhtul käisime Taco Mondayl, nagu meil esmaspäeviti tavaks on. Restoran on alati sama, läksime Brandoni, host vanemate ja Alexiga. Tänu Taco nightile, on esmaspäevad ühed mu lemmikpäevad nädalas. :D Brandon on lihtsalt hilarious, ta hääl, tekst, naer.. see kõik on nii naljakas. Isegi töötajad naeravad ta üle. Õnneks on USAs normaalne, kui inimesed üle restorani täiest kõrist naeravad.
- Host ema ütles üks päev hea lause: "In Estonia you are your brothers slave, and in here you are Riley’s (koer) slave.." Welcome to my world. :D
Täna oli üle pika aja jälle kool. Kolm nädalat jõuluvaheajani! Ajaloos vaatasime filmi "Flyboys", oleme endiselt esimese maailmasõna juures. Music Humanitys saime teada, et kogu makstud bussiraha, on ära varastatud (lähme Detroiti, muuseumisse). Klassides meil kahjuks kaameraid ei ole, seega on üsna vähe tõenäoline, et seda kunagi näeme. Eks näeb, mis saab.
Kooris tegime kõike muud, peale laulmise (nagu alati). See kord tehti kahele õpilasele eratundi, meie tunniajast. Lihtsalt vaatasime ja kuulasime neid. :D Järgmine neljapäev on meil koori kontsert ja keegi ei oska mitte ühtegi laulu. Ma ootan huviga, mis seal saama hakkab.
Peale tunde, tulin Joshi ja Natega koju, sõitsime meie kooli kõige hirmuäratavamast tüdrukust mööda. Mul käivad iga kord judinad üle, kui ta koolis mulle otsa vaatab. Josh rääkis, et see tüdruk oli lubanud ta kaks aastat tagasi noaga surnuks pussitada. Saatis facebooki kirju ja tahtis majja sisse murda.
Õhtul käisime Taco Mondayl, nagu meil esmaspäeviti tavaks on. Restoran on alati sama, läksime Brandoni, host vanemate ja Alexiga. Tänu Taco nightile, on esmaspäevad ühed mu lemmikpäevad nädalas. :D Brandon on lihtsalt hilarious, ta hääl, tekst, naer.. see kõik on nii naljakas. Isegi töötajad naeravad ta üle. Õnneks on USAs normaalne, kui inimesed üle restorani täiest kõrist naeravad.
- Host ema ütles üks päev hea lause: "In Estonia you are your brothers slave, and in here you are Riley’s (koer) slave.." Welcome to my world. :D
Jalka baar
Brightoni Pie&cake cafe
Kui mu host vanemad poest tulevad
Taco Monday
Brandon - ta toppis endale umbes 15 salvrätti kraevahele, et ta oma uut pusa ära ei määriks. Seda tegi ta muidugi siis, kui ta oli enam-vähem lõpetanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar