Trip: Philadelphia 3

Üks sisukas päev jälle seljataga. Avastasime Rebecca ja Svenjaga, et täna on JUBA laupäev?! Et aega mitte raisata, tõusime kaheksast ning sõitsime Philadelphiasse. Ilm oli jälle imeline, päike ja pluss kraadid. Tee peal käisime Wawest läbi, Rebecca ja Tony lemmikbensiinijaam. Tegime lausa pilti selle ees. 

Philadelphias sõime Diffanys, koos Rebecca sõbrannaga, hommikust. Hiljem viidi meid Svenjaga suurde shopping malli. Nad hakkasid oma vanu tuttavaid külastama, seega poed sobisid hästi. Nimelt elasid nad kunagi Philadelphia äärelinnas. Eramaju ei olnud, ainuld ridaelamud (kohati lausa 50 maja järjest) või paarismajad. Mis on endiselt samamoodi. 

Viis tundi poodides oli täpselt parasjagu. Käisime kõik poed läbi, sõime lõunat ja külmutatud jogurtit. Saime ka rahulikult omavahel rääkida ning muresid/rõõme jagada. 

Kella viie ajal tulid Rebecca ja Tony meile järgi ning sõitsime Lõuna-Philadelphiasse. Punkarite elukohta. Tiirutasime kitsaste tänavate vahel ning üritasime parkimiskohta leida. Suure autoga on see seal äärmiselt keeruline. Lõpuks pidime 20$ parkimisplatsiga leppima, kus olid suured sildid, et väärtuslikku kraami autosse ei jätaks. Kõndisime mööda ületahvastatud peatänavat, muusika mängis ja igal pool olid ainult mustanahalised. Hoidsime kotte automaatselt tugevamini enda vastas ning telefoni välja võtmine oli mõeldamatu. Jõudsime sillani välja, kust avanes imeilus vaade, valgustatud linnale ja suuremale sillale. Pildi peal jäi see üsna kole, aga parem kui mitte midagi. 

Liikusime autosse tagasi ning läksime baari. Tony oli sellest eilsest saadik rääkinud. Koht oli paksult rahvast täis, kõik seinad erisuurste telekatega kaetud. Kusjuures, seal baaris oli isegi lastele mõeldud wii nurk (Rebecca polnud sellist asja varem näinud). Vetsus seisis üks mustanahaline mees, kes meile kättekuivatamiseks paberit ulatas ja kraani tööle pani. Selliseid ameteid pidi mõnes kohas veel leiduma. Andsime ka paar dollarit talle. :) 

Me läksime Svenjaga veel kinno The Hobbitit vaatama. Ostsin endale kogemata pensionäri pileti.. Film oli hea, ainult jalad surid istumisest ära (film on siiski peaaegu kolm tundi). Läksime kõige hilisemale seansile, mis lõppes poole 1 ajal öösel. Tony ja Rebecca polnud (õnneks) veel magama läinud ning kellegi und häirima ei pidanud. Nad vaatavd veel praegugi (kell on 2-öösel) Roberti ja tema naisega komöödiasarju. Svenja läks magama, ma üritan seda blogi kirjutada.. 

Homseks on plaanid valmis, kuid ma olen üpris kindel, et need veel muutuvad natuke. Nagu alati.  :D 

Kõik seinad olid telekaid täis

Tony-Rebecca-mina-Svenja